COVID-19 teise laine patsientide ravimiseks otsitakse vereplasmadoonoreid

Vereplasma (kollane) ja punalibled eraldatuna. Foto: Joakim Klementi

Valmistumaks koroonaviiruse teise laine patsientide raviks, ootavad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid ja teadlased COVID-19 läbi põdenud inimesi endiselt vereplasmat loovutama. Ideaalis loodetakse leida veel vähemalt 15 doonorit, kelle plasma hakkab täiendama praeguseks loovutatud kogust.

Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja Juri Karjagini sõnul on Eestis olnud enam kui 2000 inimest, kelle COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud. „Praeguses olukorras on haiguse läbi põdenud inimesed Eesti meditsiinisüsteemile väärtuslikud partnerid. Nende organismis on tekkinud viirusevastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. Olukorras, kus COVID-19-le puudub otsene ravi ja vaktsiini alles arendatakse, võib haigusest tervenenud inimese vereplasma olla õlekõrreks patsiendile, kes põeb haigust raskelt,“ rääkis Karjagin.

Kuna maailma eri piirkondades on näha taas viiruse leviku suurenemist, soovivad Eesti arstid olla valmis, kui teise laine patsiendid peaksid haiglaravi vajama. „Loodame siiralt, et haiguse läbipõdenud inimesed soovivad tulla doonoriks, sest kui me jääksime lootma teise laine doonoritele, saaksime esimest patsienti aidata alles poolteist kuud pärast teise laine algust. Seepärast tuleb meil juba praegu piisaval arvul doonoreid leida,“ tõdes Karjagin.

Kuna maailma eri piirkondades on näha taas viiruse leviku suurenemist, soovivad Eesti arstid olla valmis, kui teise laine patsiendid peaksid haiglaravi vajama.

Doonoriks sobivus

Teadlased ja arstid on vereplasmadoonoreid kaasanud juba paar kuud, ent mitmesugustel põhjustel ei jõua kõik vereplasmat loovutada soovivad inimesed doonoripinki. „Doonoriks sobib 18–60-aastane terve inimene, kellel on sümptomitest möödas vähemalt 14 päeva ja kes ei kasuta ühtegi ravimit peale rasedusvastaste preparaatide. Huviliste seas on olnud inimesi, kellel on näiteks kaasuvaid haigusi või kelle hemoglobiin on liiga madal. Samuti on pöördujaid, kellel ei ole olnud laboratoorselt kinnitatud COVID-19. Umbes 25% kõikidest esmastest sooviavaldajatest ei ole vereplasmadoonoriks kahjuks sobinud,“ tunnistab Karjagin.

Vereplasma loovutamiseks tuleb käia kahel visiidil, millest esimesel tehakse kindlaks doonori sobivus. Esimesel visiidil saab käia nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas Doonori sobivuse korral kutsutakse inimene teisele visiidile Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusesse, mille käigus toimub tavapärane doonori meditsiiniline läbivaatus ja langetatakse lõplik otsus vereplasma loovutamise võimalikkusest. Positiivse otsuse puhul toimub teise visiidi käigus vereplasma loovutus. Plasmat saab loovutada üksnes Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, sest ainsana Eestis on seal selleks vajalik tehniline võimekus.

Praegune seis

Praeguseks on vereplasmadoonorluse üleskutsega käinud esimesel visiidil 23 inimest. Neist 11 on jõudnud vereplasma loovutamise etappi ning kaheksale on teostatud plasmafreesi protseduur, mille käigus eemaldatakse verest plasmat. COVID-19 antikehadega plasmat on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas praegu hoiul 16 doosi.

„Seniste doonorite annetatud vereplasma ootab sügavkülmas oma aega. See säilib seal kaks aastat. Kui seda ei ole COVID-19 raviks vaja, kasutatakse see ära muude näidustuste korral, näiteks verejooksu ravis,“ rääkis Karjagin.

Vereplasmadoonorluse soovi korral palutakse pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi dr Ain Kaare poole, kes annab selle kohta täpsemat teavet. Ühendust saab telefonil 5331 9562 või e-posti aadressil [e-mail].

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla korraldatav kliiniline uuring „COVID-19 infektsioonist paranenud inimeste plasma kasutamine COVID-19 raske infektsiooni ravis: pilootuuring“ on kooskõlastatud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimiametiga.