Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi dotsent, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhataja Juri Karjagini sõnul on Eestis olnud enam kui 2000 inimest, kelle COVID-19 on laboratoorselt kinnitatud. „Praeguses olukorras on haiguse läbi põdenud inimesed Eesti meditsiinisüsteemile väärtuslikud partnerid. Nende organismis on tekkinud viirusevastased antikehad, mida on võimalik kasutada haigete raviks. Olukorras, kus COVID-19-le puudub otsene ravi ja vaktsiini alles arendatakse, võib haigusest tervenenud inimese vereplasma olla õlekõrreks patsiendile, kes põeb haigust raskelt,“ rääkis Karjagin.
Kuna maailma eri piirkondades on näha taas viiruse leviku suurenemist, soovivad Eesti arstid olla valmis, kui teise laine patsiendid peaksid haiglaravi vajama. „Loodame siiralt, et haiguse läbipõdenud inimesed soovivad tulla doonoriks, sest kui me jääksime lootma teise laine doonoritele, saaksime esimest patsienti aidata alles poolteist kuud pärast teise laine algust. Seepärast tuleb meil juba praegu piisaval arvul doonoreid leida,“ tõdes Karjagin.
Kuna maailma eri piirkondades on näha taas viiruse leviku suurenemist, soovivad Eesti arstid olla valmis, kui teise laine patsiendid peaksid haiglaravi vajama.
Teadlased ja arstid on vereplasmadoonoreid kaasanud juba paar kuud, ent mitmesugustel põhjustel ei jõua kõik vereplasmat loovutada soovivad inimesed doonoripinki. „Doonoriks sobib 18–60-aastane terve inimene, kellel on sümptomitest möödas vähemalt 14 päeva ja kes ei kasuta ühtegi ravimit peale rasedusvastaste preparaatide. Huviliste seas on olnud inimesi, kellel on näiteks kaasuvaid haigusi või kelle hemoglobiin on liiga madal. Samuti on pöördujaid, kellel ei ole olnud laboratoorselt kinnitatud COVID-19. Umbes 25% kõikidest esmastest sooviavaldajatest ei ole vereplasmadoonoriks kahjuks sobinud,“ tunnistab Karjagin.