Keskkonnaamet ja loodusturismi ettevõtjad kutsuvad inimesi soodes vastutustundlikult liikuma

Raplamaa – raba võrgu all Foto: Romet Vaino

Loodusturismi ettevõtjad on koos ekspertidega koostanud räätsaturismi hea tava, et vähendada looduses liikumise kahjulikku mõju soode pinnasele ja elustikule.

 

Räätsaturismi hea tava leiab kaitsealade kodulehelt ja portaalist Puhka Eestis.

Eestis on viimase kahekümne aasta jooksul soodes väljaspool õppe- ja matkaradasid liikumiseks kasutusele võetud räätsad. Eesti Maaülikooli uurimisrühm on alates 2017. aastast uurinud tallamise mõju rabapinnasele ja pinnase taastumist.

„Kui räätsadel liikuda talvel või ühekaupa, on mõjud rabapinnasele enamasti märkamatud. Kui aga räätsadega liikuda regulaarselt ja gruppidena, jääb sellest pinnasesse jälg, mis võib rabapinnast lokaalselt kahjustada,“ sõnas Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli lektor Marika Kose.

Eestis on viimase kahekümne aasta jooksul soodes väljaspool õppe- ja matkaradasid liikumiseks kasutusele võetud räätsad. Eesti Maaülikooli uurimisrühm on alates 2017. aastast uurinud tallamise mõju rabapinnasele ja pinnase taastumist.

Eesti loodusturismi ettevõtjate koostöös valminud juhiste järgimine aitab väljaspool laudteid liikudes võimalikke kahjusid vältida. Mõeldes välismaistele huvigruppidele, on hea tava tõlgitud ka inglise ja vene keelde.

„Eestis on märgalade, sealhulgas rabadega kaetud umbes viiendik maismaast. Kahjuks on suur osa rabadest kuivendatud ning looduslik tasakaal on rikutud. Meie kaunimates rabades on viimastel aastatel näha turismi ülekoormust. Just nüüd, 26. juulil tähistatava rahvusvahelise rabapäeva eel on oluline meelde tuletada, et loodushuvilised liiguksid looduses vastutustundlikult ja säästaksid meie kõigi ühist vara,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Hea tava põhimõtted on järgimiseks kõigile soodes liikujatele. Loodusturismiettevõtjad on oodatud räätsamatkade hea tavaga liituma, 2020. aasta sügisel on plaanis ka esimene selleteemaline koolitus. Näiteks Soomaal on osaühingu Viis Aastaaega algatusel peetud kevadisel pesitsusajal „räätsarahu“ juba neli aastat.

Eestis korraldatakse räätsamatkasid vähemalt 55 rabas. Räätsamatkad on populaarsed nii eestimaalaste kui ka väliskülaliste hulgas. Lisaks ettevõtjatele liiguvad soodes ka noortelaagrite korraldajad, kaitseliitlased, teadlased, loodushariduse pakkujad, keskkonnakaitsjad ja tavakodanikud, näiteks puhkajad ning marjulised.

Räätsaturismi Hea Tava

• Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodushoidlikku sisu, annab selgitusi soodest, eesti loodusest ja kultuuripärandist.

• Räätsamatka kavandades selgitan eelnevalt välja minu valitud soos olevad looduskaitselised väärtused ja piirangud ning kavandan oma matka lähtudes nendest ja kooskõlastan Keskkonnaametiga oma tegevuspiirkonna.

• Soodes lumeta ajal liikumiseks kasutan „küünisteta“ räätsasid.

• Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.04.–24.06), välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.

• Räätsadega soos matkates liigun külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses eristatavate pinnasekahjustuste teket.

• Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning valida sobivaid teekondi nende jälgede vähendamiseks. Vajadusel rakendan pinnase taastumiseks vahe-aastaid.

• Looduses liikudes hoian oma jalajälje minimaalse ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides.

• Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade järel jääb raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi jm võõrkehad rabast).

• Hea tavaga liituja on osalenud vastaval koolitusel.