Rinnaga toitmine säästab keskkonda

SAKALA01:JULGE OLLA NOOR: VILJANDI, EESTI, 30NOV07 JULGE OLLA NOOR. BEEBI. RINNAGA TOITMINE. RINNAPIIM. er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA Foto: Elmo Riig

Augusti esimesed seitse päeva on traditsiooniliselt välja kuulutatud ülemaailmseks rinnaga toitmise nädalaks. Tänavuse rinnaga toitmise nädala sõnumiks on “Support breastfeeding for a healthier planet!”, et rõhutada imetamise toetamise olulisust mitmete keskkonna ja kliimamuutuste probleemide lahendamisel.

 

Aja jooksul on inimeste mõju olnud keskkonnale ulatuslik. Loodusvarade ammendumine ja hävitamine ning suurenenud kasvuhoonegaaside heitkogused on hetkel 800 000 aasta kõrgeimal tasemel. Peame oma koduplaneeti ja tervist kaitsma  ning kasutama ressursse nagu maa, vesi ja energiaallikad vastutustundlikult. Imetamine on kindlalt seotud ressursside jätkusuutliku kasutamisega.

Rinnapiim on naturaalne, taastuv söök, mis on keskkonnale turvaline: loodud ja kohale toodud ilma saaste, pakendite või ressursside raiskamiseta. Lapse esimesel kuuel elukuul nõuab emalt rinnaga toitmine täiendavalt toitu keskmiselt 500 kcal päevas.

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand-imetamisnõustaja Kärt Maalinna sõnul on imetamine ehe näide sügavast seosest inimese tervise ja loodusliku ökosüsteemi vahel. „Imetav ema panustab rinnaga toites nii lapse, enda kui planeedi tervisesse, pakkudes lapsele esmase söögi, joogi ja immuunsüsteemi,“ toob Maalinn välja ülemaailmse rinnaga toitmise nädala põhisõnumi

Loodusvarade ammendumine ja hävitamine ning suurenenud kasvuhoonegaaside heitkogused on hetkel 800 000 aasta kõrgeimal tasemel. Peame oma koduplaneeti ja tervist kaitsma ning kasutama ressursse nagu maa, vesi ja energiaallikad vastutustundlikult. Imetamine on kindlalt seotud ressursside jätkusuutliku kasutamisega.

Rinnapiim on oma loomult pidevalt täienev ja uuenev vastavalt lapse söömisvajadusele. Kui ema on imetamisperioodil piisavalt toetatud ning ei tunne survestatust ühiskonna ja ärihuvide poolt, on ema rinnapiim lapsele esimesel kuuel elukuul ainuüksi täiesti piisav.

Maalinna sõnul vaid 2% naisi ei ole võimelised oma lapsi rinnaga toitma, kuid paraku arvab hetkel sedasi tunduvalt suurem hulk emasid. „Vaadates Tervise Arengu Instituudi statistikat Eestis, selgub et viimastel aastatel on täielikult rinnapiimatoidul 77-79% ühe kuu vanustest lastest. Samas  kolme kuu vanuste imikute seas on see arv langenud juba 63-65% vahele ning kuue kuu vanustel jääb see ainult 28-23%,“ loetleb imetamisnõustaja Maalinn andmeid laste kohta, kelle ainus toit on rinnapiim.

Osalisel ja täielikul on rinnapiimatoidul 81-83% kolme kuu vanustest lastest ja 69-71%  kuue kuu vanused. „See tähendab, et esimesel neljal elukuul antakse lisaks rinnapiimale juurde kunstpiimaseguseid ja hilisemalt alustatakse juba lisatoidu juurde andmisega,“ selgitab Maalinn.

Imetamine on inimestele liigiomane ja parim lapse toitmise viis, mis paneb aluse lapse tervele tulevikule. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab vaid rinnaga toita lapse esimesed kuus elukuud ning rinnaga toitmist jätkata lapse 2-aastaseks saamiseni ja kauem. Nende eesmärkide saavutamisel on väga oluline peredele pakutav tugi ja nõuanded, nii lähedaste, professionaalsete imetamisnõustajate, kui ka ühiskonna poolt.

Rinnaga toitmise edendamine ja toetus on väga päevakohane. Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik alustas 18 aastat tagasi imetamisnõustamise pakkumisega ja alates sellest ajast on nõudlus abi järele vaid tõusnud.  „Meie juurde pöörduvad pered, kes oma imetamise eesmärkide saavutamise nimel teevad tööd vahel isegi mitmeid kuid. Tihti selgitame ja nõustame ka lapse tavapäraste normide osas, millel vanematel puuduvad teadmised,“ kommenteerib Maalinn.