Eesti muld on veel üks puhtamaid

Kündmine.

FOTO: Lea Margus/Valgamaalane

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruande kohaselt on peamiselt fosforväetistest pinnasesse sattuv kaadmium ladestunud 45% Euroopa põllumajandusmaade mulda. Eestis on mulla kaadmiumisisaldus üks väiksemaid, ent kui suure kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamist ei piirata, võib olukord märkimisväärselt halveneda.

Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud ülevaate „Euroopa keskkond: seisund ja väljavaated aastaks 2020“ kohaselt ladestub enim selliseid saasteaineid nagu kaadmium peamiselt Lõuna-Euroopas, kus leostumismäär on väike. Eesti ja teiste Balti riikide mullas on kaadmiumi ladestumine pinnasesse vähene, sest kasutatavate väetiste kaadmiumisisaldus on väike. Maailma juhtivaid fosfaadipõhiste väetiste tootjaid esindav Safer Phosphates hoiatab: kui valitsused suure kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamist ei piira, suureneb Eestis põllumaa kaadmiumiga saastumise oht.

Euroopas ületab 21% põllumaade pealismulla kaadmiumisisaldus põhjaveele kehtestatud piirnormi 1,0 mg/m3 (joogiveele kehtestatud piirmäär). Seetõttu tuleb mullastiku raskemetallisisaldust hoolikalt jälgida, ütleb Euroopa Keskkonnaagentuur.

Tööstustegevus, jäätmekäitlus ja intensiivne maakasutus on levitanud saasteained keskkonda, kus need pinnasesse ladestuvad. Saasteallikate hulka kuuluvad taimekaitsevahendite jäägid, tööstusheitmed, mineraalväetised, orgaanilised väetised (nt kompostid, sõnnik ja reoveesete), puidukaitsevahendid ja farmaatsiatooted.

Euroopas ületab 21% põllumaade pealismulla kaadmiumisisaldus põhjaveele kehtestatud piirnormi 1,0 mg/m3 (joogiveele kehtestatud piirmäär).

Saasteaineteks on raskmetallid, püsivad orgaanilised saasteained, taimekaitsevahendite jäägid jms. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ning valitsustevahelise mullastikku käsitleva tehnilise rühma (ITPS) järelduste kohaselt võivad saasteained – sõltuvalt mulla omadustest ja saasteainete kontsentratsioonist – jõuda toiduahelasse, ohustada inimeste tervist ja olla mürgised mullaorganismidele.

Väetiste kaadmiumisisalduse piiramine vähendaks saasteohtu

Safer Phosphatesi kinnitusel võib kaadmiumi vähest ladestumist mõnes Läänemere piirkonna riigis selgitada vähese kaadmiumisisaldusega väetiste kasutamisega. See tähendab, et kohalike toiduainete kaadmiumiga saastumise oht on Eestis väike. Olukorda võib ohustada 2019. aastal vastu võetud EL-i määrus, millega väetiste maksimaalseks lubatud kaadmiumisisalduseks on kehtestatud 60 mg/kg Cd P205. See määrus lubab kasutada suurema kaadmiumisisaldusega väetisi, mistõttu suureneb Eesti põllumaa saastumisoht.

Euroopa riikide valitsused peaksid toetama sellist poliitikat, mis võimaldaksid järk-järgult vähendada anorgaaniliste väetiste kaadmiumisisaldust ning ka muuta selle aine sisaldus põllumajandustoodetes läbipaistvamaks, leiab Safer Phosphates. Eestil on võimalik enne uue määruse jõustumist 2022. aastal olukorda parandada, nõudes EL-i piirmäärast rangemat piirmäära, millega lubatud kaadmiumisisaldus oleks 20 milligrammi kilogrammi kohta (20mg/kg Cd P205).

Kaadmium on looduses esinev mürgine raskmetall, mida sageli leidub tööstuses, taimemullas ja tubakasuitsus. Kaadmium on enamiku elusorganismide jaoks ebavajalik element, mis teiste ainetega võrreldes satub mullast suhteliselt kergesti taimedesse ja taimede kaudu toiduahelasse.

Eesti maaeluministeerium on andnud välja infomaterjali „Kaadmiumist toidus taimekasvatussaaduste tootjaleׅ“.

Safer Phosphates

Safer Phosphates on rahvusvaheline ühendus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu väetistes raskmetallide kasutamise negatiivsele mõjule. Organisatsiooni Safer Phosphates missiooniks on jagada teadmisi ja tegeleda mõningates fosfaadipõhistes väetistes esinevate raskmetallidega seotud probleemidega. Safer Phosphates soovib tõsta teadlikkust võimalikest ohtudest ja edendada lahendusi, mis optimeerivad väetiste valikut, et toetada toiduohutust ja kestlikku põllumajandust.

Tagasi üles
Back