Poole aastaga tasuti 5,6 protsenti vähem makse kui 2019. aasta samal ajal

Sularaha Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Juuni eest tasuti maksu- ja tolliametile 684,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 3,2 protsenti vähem kui 2019. aasta samas kuus.

2020. aasta kuue esimese kuuga on lisaeelarvest täidetud 50,3 protsenti. Juuni tasumistes kajastuvad mitmed märgid laekumiste taastumisest, mida viimastel kuudel mõjutas eriolukorra kehtestamine, kirjutab rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse analüütik Merliin Laos.

Juunis aeglustus keskmise töötasu langus 4,5 protsendile, töötajate arvu langus ulatus 5,2 protsendile. Koos töötukassa makstava töötasu hüvitisega keskmine töötasu aastases võrdluses siiski kasvas 3,9 protsenti. Suurematest sektoritest langes palk töötasu hüvitiseta kõige enam halduses (23,5 protsenti), väiksematest sektoritest majutuses ja toitlustuses (55,5 protsenti), töötasu hüvitis vähendas langust nendes sektorites vastavalt 12,3 ja 23,0 protsendipunkti võrra.

Sotsiaalmaksu tasuti juunis 0,2 protsenti enam võrreldes eelmise aastaga. Seda toetas nii võla vähenemine kui töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 23 miljoni euro ulatuses.

Juunis aeglustus keskmise töötasu langus 4,5 protsendile, töötajate arvu langus ulatus 5,2 protsendile.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas juunis eelmise aastaga võrreldes 5,7 protsenti osaliselt tänu töötukassa töötasu hüvitisele, millelt jooksvalt maksuvaba tulu kinni ei peeta.

Juriidilise isiku tulumaksu juuni laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 24,4 miljonit eurot ehk 36,4 protsenti. Vähenesid nii erasektori kui riigiettevõtete jaotatud kasumid ja laekumised erisoodustustelt.

Käibemaksu tasumine vähenes juunis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,7 protsenti, mis on 10,3 miljonit eurot. Ettevõtete kogukäive jäi ka juunis mullusele alla, kuid langus oli eelmise kuu võrdluses juba oluliselt ehk ligi 12 protsendipunkti võrra väiksem. Samal ajal tasuti ära ka käibemaksuvõlga, mis kokkuvõttes langes eelmise kuuga võrreldes 4 miljoni euro võrra.

Tegevusaladest kasvas juunis käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) enim finantsteenuste osutamises ning vähenes mootorsõidukite müügis, kus kohustus kasvas/vähenes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 239 ja 22 protsenti. Finantsteenuste osutamise kasv tulenes kapitalirendi ja krediidiasutuste soetuse vähenemisest, millega ettevõtetele tehtavad tagastused vähenesid oluliselt. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside väiksemast müügikäibest.

Aktsiiside poolaasta tasumine on vähenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 22,1 protsenti. Lisaeelarvest on täidetud 47,7 protsenti, mis on eelmise aastaga võrreldav tulemus. Suurem osa vähenemisest tuleb kütuseaktsiisist, mida lisaks aasta alguse varude realiseerimisele mõjutab alates maist aktsiisimäära langetamine.  

Poole aasta aktsiiside tasumisest on enim kahanenud kütuseaktsiisi tasumine. Kuue kuu laekumine vähenes aasta varasemaga 103 miljonit eurot ehk 36,4 protsenti. Kütuseaktsiisi deklareerimine oli aasta esimestel kuudel tugevalt mõjutatud eelmise aasta lõpus soetatud varudest. Märtsist mai keskpaigani vähendasid deklareerimisi lisaks varude realiseerimisele eriolukorra tõttu kehtestatud nii riigisisesed kui -välised liikumispiirangud.

Poolaasta kahe viimase kuu laekumisel on olnud oma osa diislikütuse ja maagaasi aktsiisimäärade langetamisel. Hoolimata tasumiste kahanemisest mais ja juunis on võrreldes aasta varasemaga suurenenud nii diislikütuse deklareerimine kui müügid lõpptarbijatele, vastavalt 9,8 ja 2,6 protsenti. Teise kvartali viimaste kuude arengud on toonud kaasa esimesed positiivsed märgid diislikütuse aktsiisimäära langetamisest.

Diislikütuse müügi maakondlikus võrdluses tõusevad selgelt esile piiriäärsed maakonnad, eelkõige Valgamaa ja Pärnumaa, kus on kahe viimase kuuga müügid lõpptarbijale suurenenud vastavalt 53,2 protsenti ja 4,6 protsenti. Mõlema maakonna puhul oli ka eriolukorra ajal näha müügi kasvu, kuid see on oluliselt suurenenud peale diislikütuse aktsiisimäära langetust.

Eelduste kohaselt on kasvu panustanud ka transpordiettevõtted, mis on oma tankimistes logistilisi muudatusi teinud. Bensiini kogused ja tasumised püsivad stabiilsena ilma erilise kõikumiseta.

Tubakaaktsiisi tasumine vähenes esimesel poolaastal kokku 3,3 protsenti võrreldes mullu sama ajaga, seda vaatamata aktsiismäärade 5 protsendilisest tõstmisest aasta alguses. Siiski kasvasid viimasel kuul nii sigarettide deklareerimine kui tasumine, vastavalt 4,5 protsenti ja 17 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Juunikuu deklareeritud sigarettide kogus on käesoleva aasta kõrgeim ning esimest korda ületab ka eelmise aasta kogust. Lisaks mentooliga sigarettide müügikeelule on koguseid vähendanud sadama kaupluste sigarettide soetusmahu langus, mis alates juunist on taastumas.

Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes kuue kuuga 3,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tasumiste kahanemine on tingitud eelkõige eriolukorra ajal tekkinud võlgnevustest, erinevus eelmise aasta laekumisega on 3,5 miljonit eurot ning samas suurusjärgus on ka tekkinud võlgnevus. Võlgnevuseta vastaks käesoleva aasta laekumine eelmise aasta tasemele.

Alates eelmise aasta juunist on alkoholi liikidest enim suurenenud deklareeritavad kogused kangel alkoholil ja õllel. Kange alkoholi deklareerimised on kasvanud poole aastaga 43 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Juunikuu deklareeritud kogused on pigem tavapärased detsembrile, kui kange alkoholi müük suureneb, mitte niivõrd suvekuudele, kus domineerib lahja alkohol. Kui vaadelda viimast 12 kuud, kui on kehtinud kangel alkoholi 25 protsenti madalam aktsiisimäär, siis sellel perioodil on deklareeritavad kogused kasvanud 52 protsenti võrreldes aasta varasemaga.

Sarnane muutus on toimunud ka õlle deklareerimises, kuid kasv on olnud tagasihoidlikum. Viimase 12 kuu õlle deklareerimine on suurenenud 21 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kasvu peamine mõjutaja on piirikaubanduse vähenemine lõunapiiril.  

Alkoholiaktsiisi laekumist mõjutab piirikaubandus, nii turistide ostud põhjapiiril kui eestlaste ostud lõunapiiril. Peale 2019. aasta juuli aktsiisilangetust on näha muutuseid mõlemal suunal.

Põhjapiiri ülevaate annab sadama piirkonnas asuvate poodide müügikäive, mis eelmisel aastal alates juulist kasvule pöördus. Käesolevat aastat mõjutab COVID-19 põhjustatud eriolukord, mis on negatiivselt mõjunud välisturistide arvule, kes on peamine sadama kaupluste sihtgrupp ning sellega seoses on käibed alates märtsist olnud languses. Turistide, eelkõige soomlaste, ostude muutust lõunapiiril saab hinnata läbi maksu- ja tolliameti automaatse autonumbrimärgi tuvastuse, mille puhul sama numbrimärk on läbinud nii põhja- kui lõunapiiri ning seda 48 tunni jooksul. Jättes kõrvale eriolukorrast puudutatud kuud, on selliste piiriületuste arv vähenenud 19 protsenti võrreldes perioodiga, mis eelnes aktsiisimäära langetusele.

Kogu piiriületuste arv vaadeldud perioodil vähenes kokku 2,3 protsenti ning lühiajalised piiriületused 9,1 protsenti. Muutused on toimunud ka struktuuris, kui varasemalt moodustasid lühiajalised piiriületused keskmiselt 28 protsenti kogu ületuste arvust, siis peale aktsiisimäära langetust on see osakaal vähenenud 26 protsendile. Viimaste kuude piiriületuste arvud vastavad 2016. aasta tasemele ning senise aktsiisipoliitika jätkumise korral on oodata sellise taseme püsimist ka lähitulevikus.

Piiriületuste vähenemine on mõjunud positiivselt ka piiriäärsete maakondade alkoholimüügile, nii Pärnu kui Valga kange alkoholi müügid ületavad eelmiste aastate kuiseid tasemeid. Õlle puhul nii suurt kontrasti märgata ei ole, kui siis pigem Valga kaupluste müükides, Pärnu puhul on kuised müügimahud väga stabiilsed ning kõikumised aastate vahel marginaalsed.

Juuni lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,3 protsendini SKP-st ehk 867 miljoni euroni. Juunis suurendas puudujääki töötukassa 100 miljoni euro võrra kasvanud defitsiit. Ülejäänud valitsussektori tasandid olid juunis ülejäägis tänu oodatust paremale maksulaekumisele ja riigieelarvesse laekunud dividendimaksetele. Võrreldes 2019. aasta juuni lõpu seisuga on puudujääk siiski ca 800 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui vähenenud tulubaas. Maksulaekumine on vähenenud ca 220 miljonit võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli juuni lõpuks 236 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.