RMK panus looduskaitsesse on jõudsalt kasvanud

RMK silt metsalagendiku servas. Foto: Mihkel Maripuu

Kui Eesti looduskaitse 100. aastapäevaks oli soode taastamist vaid katsetatud, siis nüüd 10 aastat hiljem on soode taastamistööd hoo sisse saanud. 

2020. aasta lõpuks saab elurikkuse toetamise eesmärgil taastatud 12 500 hektarit ehk enam kui Vormsi saare jagu soid ja soometsi. Lisaks elupaikade eest hoolitsemisele panustab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) liigikaitsesse, tegeleb loodusharidusega ning hoolitseb paljudele tuttavate RMK matkaradade ja nende juurde kuuluva taristu eest.

„Sood on tähtsad veevaru ja -kvaliteeti tagavad ökosüsteemid, mis on elupaigaks mitmetele üle Euroopa haruldastele taime- ja loomaliikidele, näiteks käpalistele, rabapüüle ja kaljukotkale. Järjest rohkem on hakatud soid tähtsustama ka seetõttu, et need on tohutut hulka süsinikku salvestavad ökosüsteemid. Maakera maismaast vaid 3 protsenti moodustavad sood hõlmavad endas 20 protsenti kogu maakera mullas leiduvast süsinikust,“ tutvustas soode tähtsust RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. „Seda ei pea kartma, et taastamistöödega kogu esivanemate ülesharitud maa uuesti soostuks, sest eelkõige tegeldakse kaitsealuste soode seisundi parandamisega,“ lisas Tõnisson.

RMK on viimase 10 aastaga kaasa aidanud nii Soomaa rahvuspargi, Luitemaa looduskaitseala, Lahemaa rahvuspargi, kui ka Alutaguse rahvuspargi soode ja soometsade seisundi parandamisele. Lisaks on taastatud endiseid kaevandusalasid, millest olulisemad on Lahemaa rahvuspargi alale jäävad Viru ja Hara raba jääksood.

2020. aasta lõpuks saab elurikkuse toetamise eesmärgil taastatud 12 500 hektarit ehk enam kui Vormsi saare jagu soid ja soometsi.

RMK eestvedamisel tehtud looduskaitseliste tööde hulgas on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ka niitude hooldamine ja taastamine. Kümne aastaga on RMK hallatavatel riigimaadel poollooduslike koosluste hooldamiseks välja renditud maade pindala suurenenud 10 000 hektarilt ligi 25 000 hektarile. Niitude ja karjamaade kasutuselevõtu toetamiseks on RMK suuremahulisi taastamistöid teinud ligikaudu 4000 hektaril, millele lisandub rentnike panus.

Põlula kalakasvandusest on jõgedesse asustatud üle 5 miljoni lõhe, 700 000 meriforelli ja üle 100 000 ühesuvise siia noorkala. „2019. aastal asustati Põlula kalakasvandusest Narva jõkke üle 4000 tuura noorkala ning alustati ebapärlikarpide arvukuse taastamiseks vajalike ettevalmistustöödega,“ nimetas Tõnisson Eesti ainsa riikliku kalavarude taastamisega tegeleva keskuse hiljutisi tegemisi.

RMK hoolitseb ka looduses liikumist hõlbustava külastustaristu (sh RMK matkaradade, vaatetornide, telkimisalade jms) eest, millel on inimest suunav ja kaitseväärtusi säilitav funktsioon. Samuti pakub RMK loodusõppeprogramme nii lastele kui täiskasvanuile. Möödunud aastal külastati RMK külastusobjekte rekordiliselt 2,6 miljonit korda.

Suurem osa looduskaitsetöödest on ellu viidud tänu Euroopa Liidu toetustele, nõutava omafinantseeringu panustas RMK oma eelarvest.

„RMK tänab koostööpartnereid ja eestimaalasi, kes on looduse jaoks midagi teinud – või miks mitte, tegemata jätnud,“ ütles Tõnisson ja lisas, et RMK kutsub kõiki Eesti looduskaitse juubeliaastale pühendatud avalikele sündmustele, mis on enamjaolt tasuta. Toila Valge ÖÖ toimub juba sel reedel ja laupäeval, 14. ja 15. augustil. 23. augustil avatakse Lahemaal uhiuus Metsajuttude matkarada. Info sündmuste kohta on RMK veebilehel www.loodusegakoos.ee.