Ajaloo tähtsaima mängu lävel seisva Paide linnameeskonna fänn Ketlin Mägi kavatseb tulihingeliselt oma lemmikmeeskonnale kaasa elada ka siis, kui ei saa seda teha staadioni kõrval. Nende kahe aastaga, mil ta süda on jalgpalli rütmis tuksunud, on ta selgeks saanud, kui oluline on sportlastele omade toetus.
Säreveres elav Ketlin Mägi (16) on Paide linnameeskonna mänge vaatamas käinutele silma jäänud kui andunud ja emotsionaalne kaasaelaja, kes hoiab kogu mängu toetuskisa üleval ja müristab suurt fännitrummi.
Ketlin on kohal igal kodu- ja võõral väljakul peetaval mängul ning raskel ajal, kui publikut staadionile ei lubatud, elas ta kaasa teleri ees.
Järgmisel neljapäeval, kui Paide linnameeskond peab Leedus UEFA Euroopa liiga esimese kvalifikatsiooniringi mängu Vilniuse Žalgirisega, on Ketlin koos teiste fännidega Paide Vallimäel mängu suurelt ekraanilt jälgimas.
«Olen oma mõtetes nendega ja saadan neile sadade kilomeetrite taha häid emotsioone,» lubas ta innukalt.
Veel mõni aasta tagasi ei arvanud Ketlin jalgpallist suurt midagi. «Kui isa telekast jalgpalli vaatas ja kaasa elas, ei mõistnud ma, mis selles mängus erilist on,» ütles ta.
Muutus tuli paar suve tagasi, kui Ketlin sattus Paidesse patseerima tulles täiesti juhuslikult Paide linnameeskonna ja Narva Transi mängule. «Nende kahe meeskonna kohtumised on alati olnud tasavägised ja kirgi kütvad. Sain staadionil erakordse elamuse osaliseks. See oli nii põnev tunne, mida tahtsin edaspidi ikka ja jälle kogeda,» selgitas ta.
Nii saigi Ketlinist linnameeskonna andunud fänn, kes võeti sõbralikku perre avasüli vastu. Ketlin meenutas, et algul ta pelgas, kuidas ta sedasi võõrana kaasa elamas käib, kuid juba paari mängu möödudes mõistis, et toetajate sektoris on kõik tuttavad näod ja neid seob suur ühine soov – linnameeskonna edu.
Ketlin ütles, et fänniks hakkamine muutis oluliselt tema elu. «Olin varem natuke endasse tõmbunud ega käinud kodust eriti palju väljas. Jalgpallile kaasaelamine tõi mulle palju uusi sõpru ja andis võimaluse vaba aega meeleolukalt veeta,» lausus ta. «Tunnen, et olen palju rõõmsam ja ootan igalt päevalt midagi põnevat, mängupäevad on nagu pidupäevad.»
Paide Rüütlitega on Ketlini meelest alati lõbus koos olla ning igast mängust saadav emotsioon on nii ehe ja hea.
Oma üleelamisi Ketlin ei häbene. Enda meelest ongi ta kirglik fänn, kel on mängu lõppedes enamasti pisarad silmas. Olgu need siis kaotusvalust või suurest õnnest. «Fännidega on hea olla seetõttu, et oleme nagu üks suur pere. Saame oma kurbust ja rõõmu jagada,» selgitas ta.
«Kaotuse korral lohutame üksteist ja süstime usku edasistesse mängudesse ning võidu puhul jagame head emotsiooni valju rõõmukisaga.»
Eriti toredad on Ketlini meelest Paide Rüütlite ühisreisid võõrsil peetavatele mängudele. «Ühine bussireis liidab meid ja saame sõidu ajal muudest põnevatest seikadest jalgpallis rääkida,» sõnas ta.
Hiljuti, kui Paide fännid sõitsid kaasa elama FC Floraga peetud mängule, läks tee peal buss katki. «Olime õnnetud, et ei jõuagi mängule. Kui mäng algas, jälgisime seda tahvelarvutist ning kolisime oma trummide ja fännisallidega bussist välja tee äärde,» meenutas ta naerdes. «Elasime Tallinna–Tartu maantee ääres omadele häälekalt kaasa. Kõik möödasõitjad vaatasid meid kui hulle ja olime kindlad, et jõuame nii veel Delfi uudistesse.»
Kui buss korda sai, sõideti kiiresti edasi ja Tallinna jõuti teiseks poolajaks. See enam nii lõbus polnudki, sest väravateta lõppenud avapoolaja järel läks just siis kõmmutamiseks. Seda kahjuks FC Flora poolelt vaadatuna. Paide kaotas lõpuks 1:3 ja fännide tagasisõit Paidesse polnud enam nii elevust täis.
Kuigi varem ei teadnud Ketlin jalgpallist suurt midagi, on ta tasapisi mänge jälgides õppinud reeglitest ja taktikast aru saama. «Vaid suluseisu mõistmisega on mul veel vaja vaeva näha,» lausus ta muiates. «Saan küll aru, et ründaja ei tohi kaitsjatest eespool olla, kuid mis hetkel seda vaadatakse, on veel veidi ebaselge. Ühesõnaga õpin ja arenen.»
Jalgpallilembus on pannud Ketlini isegi mõtlema, ehk võiks ka ise jalgpalli mängida. «Kahjuks pole läheduses ühtegi naiskonda, kus kaasa lüüa,» kurtis ta.
Linnameeskonnal oli Ketlini teada küll varem Paides naiskond, kuid see läks laiali ja kaugemale käia pole Särevere neiul kahjuks võimalik.
Sport on Ketlinit alati tõmmanud. Ta on harrastanud kergejõustikku ja tantsimist, kuid mõlemad on praeguseks katki jäänud. Sporditegemine ongi asendunud nii-öelda tugitoolispordi ehk kaasaelaja rolliga.
«Vaatan jalgpalli ka telerist. Põhiliselt küll Eesti meeskondade mänge Premium liigas, kuid mis jalgpallifänn ma oleks, kui ei oskaks kaasa rääkida ka maailma jalgpalli teemadel,» lausus ta.
Nii hoiab Ketlin ikka pilku peal ka UEFA meistrite ja euroliiga mängudel. Tema soosingu on pälvinud Hispaania klubid Barcelona ja Real Madrid ning Inglismaa klubi Tottenham Hotspur. Prantsusmaa klubidest elab ta kõige rohkem kaasa Paris Saint Germainile. Klassikalisele küsimusele, mida jalgpallifännidelt ikka küsitakse, kas Cristiano Ronaldo või Lionel Messi, vastas Ketlin: «Mõlemad on mõttetult üle hinnatud. Minu lemmikud on Harry Kane ja Kylian Mbappé.»
Paide linnameeskonnas hindab Ketlin võõrleegionäride panust. Tema silma panevad särama Bruno Caprioli, Mikel Gurrutxaga, Muhammed Sanneh või Edrisa Lubega. «Eestlastest imetlen Andre Frolovi, Kristofer Pihti ja Kristjan Pelti head mängu,» sõnas ta.
Taga igatseb Ketlin veel hiljuti Paide esindusmeeskonnas mänginud Alassana Jattat ja Yann Michael Yaod, kes siirdusid mujale. «Mõistan, et Paide linnameeskond ongi Aafrika noormängijate hüppelaud, kuid nad saavad kuidagi nii omaks, et kahju on headest mängumeestest loobuda,» põhjendas ta.
Paide fännide tuge tunnetavad ka võõrmängijad. Alles hiljuti ütles Edrisa Lubega Viljandi Tuleviku mängu eel, et on tänulik fännidele, kelle kaasaelamine tähendab meeskonnale palju ning kes annavad neile mängudeks head energiat ja jõudu.
Ketlin Mägi märkis, et tegelikult võiks linnameeskonnal kaasaelajaid rohkemgi olla. «Mida häälekamad oleme, seda enam meid märgatakse ja teatakse, et Paide pole mingi suvaline meeskond,» lausus ta.
Seetõttu on Ketlin mängudele kaasa võtnud ka oma 13aastast õde ja tema sõpru. «Ergutan neid endaga kaasa karjuma ning annan trummiga rütmi kätte,» märkis ta.
Kodused on Ketlini ütlust mööda juba harjunud, et kui telekas tuleb jalgpall, siis kaob ta selleks ajaks oma maailma ning elab emotsionaalselt ja häälekalt kaasa.
«Ma ei saa jalgpalli tuimalt vaadata, annan sinna oma hinge, sest tunnen, et nii on õige,» lausus ta enesekindlalt. «Jään oma soosikutele alati truuks, ka siis, kui kodused mõnikord naljatades norivad, et vastased niikuinii võidavad.»
Ketlini kõhutunne ütleb, et nukralt alanud koroonahooaeg lõpeb Paide linnameeskonnale hästi, see on siis kohaga esikolmikus. Eriliselt uhke tunne oleks, kui neljapäeval teeks meeskond ajalugu ja pääseks võiduga eurosarja teise ringi. «Selleks on kindlasti vaja fännide tuge. Mida rohkem meid Paide Vallimäele kaasa elama koguneb, seda parem,» ütles ta.
Ketlin kutsus kõiki paidelasi kodumeeskonda toetama. «Paide rüütlid, ikka edasi ja tugevamalt!» hüüdis ta meeleolukalt.
KOMMENTAAR
Arto Saar
Paide linnameeskonna kogukonnajuht
Ketlin Mägi oli andunud fänn juba enne minu aja arvamist linnameeskonnas. Ta on alati kohal, olgu tegemist kodu- või võõrsil mänguga.
Temast emontsionaalsemat ja kirglikumat fänni annab leida. Ta elab mängudele kaasa kogu südamest ning annab oma tunded tihtilugu mängu lõpus silmaveega edasi. Olen ta silmis näinud nii rõõmu- kui ka kurbusepisaraid. Selline toetus on meeskonnale kahtlemata oluline. Oma vahetu siirusega on Ketlin kõigile fännidele hea eeskuju.