Teadlased hindavad puugiohtu Järvamaal Eesti madalaimaks

Puuk Foto: Shutterstock

Tervise arengu instituudi (TAI) hallatavalt lehelt puugiinfo.ee lähtub, et Järvamaal on viimase aasta jooksul võrreldes teiste maakondadega leitud vähem puuke. 

Kõige rohkem puuke on viimase aasta jooksul leitud Harjumaalt, täpsemalt 1899 ning sealne puugioht on hinnatud väga kõrgeks. Järvamaal seevastu on viimase aasta jooksul puugiinfo.ee lehele teatatud vaid 203 puugist. Selle arvuga oleme me maakondade võrdluses viimased ning puugiohtu Järvamaal hinnatakse madalaks.

Naabermaakonnas Lääne-Virumaal on seevastu on viimase aasta jooksul teatatud 762 puugi leidmisest ning puugiohtu hinnatakse seal keskmiseks.

Mõistagi mängib puukidest teatamise juures teatud rolli ka maakonna elanike arv ning see, kui suures mahus TAI teadlased kus maakonnas uuringuid läbi on viinud. Kui varem kogusid puukidega kogutud infot vaid teadlased, siis nüüd on ka tavainimestel võimalik enda puugileiust teada anda ning puugikaardi uuendamisse enda panus anda.

Kuidas puugist teada anda?

Inimeselt, lemmikloomalt või vabast loodusest leitud puugist saab teada anda veebilehel puugiinfo.ee. Kõiki registreeritud leiukohaga puugiandmeid kasutatakse interaktiivse puugikaardi loomisel. Kaardi põhjal saab tuvastada Eesti puugirikkaimad ning inimestele kõige riskantsemad puugihammustuse paigad.

Veebilehe küsimustiku täitmisega registreeritakse puuk andmebaasi ja igale puugile antakse unikaalne ID-number. Puuki TAI-sse uuringule saates tuleb talle kindlasti juurde märkida ID-number, mille järgi saab hiljem teha päringu puugi nakatumise kohta.

Puugikaardilt näeme, kus looduses liikudes peab puukide suhtes eriti ettevaatlik olema. Tänu laialdasemale puugikogumisele saame kaardistada, millised kohad Eestis on kõige puugirikkamad ja kas see tingimata tähendab, et puugid seal on „mürgised”.

Kuidas puuke vältida?

• Esmaseks tõrjemeetmeks on mehaaniline kaitse ehk keha katmine riietega. Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga. Pista püksisääred sokkide sisse, kanna salli ja peakatet. Heledatelt riietelt on puuki kergem märgata.
• Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
• Pärast looduses käimist vaata end ja kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt.
• Loodusesse minnes pakuvad lühiajalist (kuni 4 tundi) kaitset putukatõrjevahendid. Tõrjevahendi puhul on oluline jälgida, et tootel oleks Terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number.