Reisisektori käive kukkus teises kvartalis 95%

Puhkus, puhkaja. Foto on illustratiivne. Foto: Pexels / CC0 Licence

Eesti reisiettevõtete käive kukkus tänavu teises kvartalis 95% ning väga suurt langust on oodata ka kolmandas kvartalis, kuna juuli-augusti hetketulemused näitavad reisisektoris valitsevat suurt madalseisu. Hetkel on juuli-augusti käibelangus ca 90%.

“Avaldatud riiklik statistika teise kvartali 6,9% majanduslangusest on üldpilt ning ei peegelda erinevate sektorite reaalset olukorda. Kui suurimaks kukkujaks on väidetavalt majutus ja toitlustus, mille käive vähenes 58%, siis reisiettevõtete puhul on tegemist 95% käibekaoga,” ütles ETFLi peasekretär Mariann Lugus.

“Kohustus statistikat regulaarselt esitada lasub võrdselt kõikides sektorites toimetavatel ettevõtetel, kuid see, kas üks või teine valdkond on nähtav, sõltub tema asukohast tegevusalade registris EMTAK,” selgitas Lugus.

Luguse sõnul asuvad reisiettevõtted tegevusalade registris peidus N sektori ehk muude haldus- ja abitegevuste all, samal ajal kui näiteks majutus ja toitlustus on esimese taseme sector tähisega I ning seega riiklikus statistikas kohe esil.

Seda, et Eesti sisene turism reisifirmadel rasket aega üle elada ei aita, näitab ettevõtete juuli ja augusti käibelangus, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes 90%.

“On arusaadav, et olukorda kajastades on vajalik teatud üldistustase, kuid praeguses ülikeerulises olukorras tekitab see moondunud pildi,” ütles Lugus. “Viimastel aegadel kuuleme mitmelt poolt arvamusi, et suvel siseturism lokkas ning reisifirmad peaksid hästi hakkama saama. Tegelikult me endi inimeste kodumaa avastamine reisiettevõtteid palju ei mõjuta ning seetõttu ka jätkuv madalseis reisisektoris.”

Seda, et Eesti sisene turism reisifirmadel rasket aega üle elada ei aita, näitab ettevõtete juuli ja augusti käibelangus, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga umbes 90%. Languse põhjus on piiriülese liikumise drastiline vähenemine, väljamineva ja sissetuleva turismi kahanemine miinimumini.

“Sel aastal jäi praktiliselt puudu riiki sissetoodav raha ehk turismiteenuste eksport, mis on aastaid andnud kuni 10% kogu riigi eksporditulust,” ütles Lugus. “Sissetuleva turismiga tegelevad ettevõtted tunnevad turge ning suudavad teenindada välismaiste reisikorraldajate saadetud gruppe professionaalselt, vajalikes mahtudes, pakkudes tööhõivet suurele hulgale teenusepakkujatele terves turimisteenuste tarneahelas. Tänavu seda praktiliselt ei toimunud.”

Et aidata reisi- ja muudel turismiettevõtetel vastu pidada kevadeni, mil reisimine võiks loodetavasti taastuma hakata, esitasid turismiliidud valitsusele ettepaneku kehtestada kuni 2021. aasta kevadeni palgakulude toetusmehhanism, et vältida massilisi koondamisi ning seeläbi pädevate ekspertide lahkumist sektorist.

“Eesti inimene adub hästi, et sel aastal on drastiliselt kahanenud võimalused minna puhkusereisidele välismaale ning valdav enamus tööreise on ära jäänud või on reisimise suisa keelatud. Samasugune on olukord ka välisturistide Eesti külastustega. Seega on erinevaid ärimudeleid viljelevad reisiettevõtted võrdselt keerulises olukorras,” mainis Lugus.

“Kõik ettevõtjad teeks kõige meelsamini oma professionaalset tööd ja teeniks ise leiba, kuid praeguses kinnikeeramise olukorras on selge, et professionaalse reisisektori kriitilise miinimumi töötajate säilitamiseks on sektoril vaja riigi tuge. Nii nagu on seda juba teinud paljud teised riigid,“ lisas Lugus.

Eesti Turismifirmade Liit tänab Statistikaametit, et ETFL saab kuni käesoleva aasta lõpuni operatiivselt sektori peamisi statistilisi tulemusi, nagu käive, töötajate arv ja tööjõukulud.