Eesti inimesed on biomeetrilise isikutunnistuse kõige julgemalt kasutusele võtnud

Fotol biomeetriline Eesti pass. Foto: Raigo Pajula

Võrreldes lätlaste ja leedukatega usaldavad biomeetrilist isikutuvastamist ehk sõrmejälge või näotuvastust kõige enam Eesti inimesed, näitas Swedbanki poolt tellitud ülebaltiline uuring.

 

Biomeetriliste andmete kasutamine on tõenäoliselt kõige mugavam ja turvaline viis mobiilipanga kasutamiseks. See annab võimaluse sõrmejälje või näojoonte abil väga kiiresti vaadata kontojääki, kinnitada makseid või siseneda mobiilpanga kaudu internetipanka täiendava sisselogimiseta.

Uuring näitas, et pea pooled nutitelefoni omanikest kasutavad biomeetrilist isikutuvastamise võimalust. Eestis oli vastav protsent 49, Lätis 46 ja Leedus 47. Inimesed, kes kasutavad biomeetrilist isikutuvastust, tõid põhjusena välja selle, et see on kiire, mugav ja turvaline.

„Positiivne oli ka see, et uuring näitas, et Eesti inimesed mõistavad biomeetrilist isikutuvastust kõige paremini. Lätlased ja leedulased tõidki põhilise takistusena selle, et uut tehnoloogiat ei mõisteta. Ka usaldus biomeetriliste isikutuvastusvahendite vastu oli just Eestis kõige kõrgem,“ avaldas Swebanki klienditeeninduse juht Ede Raagmets, kelle sõnul näitab see taaskord, et Eesti inimesed tulevad innovatsiooniga kiiresti kaasa.

​Biomeetriliste andmete kasutamine on tõenäoliselt kõige mugavam ja turvaline viis mobiilipanga kasutamiseks.

„Kuna pangandus areneb üha kiiremini ja muutub üha digitaalsemaks, siis on selle üle vaid hea meel. Biomeetrilist isikutuvastust tasub proovida, sest see aitab hoida aega kokku ning on turvaline,“ lisas ta.

Biomeetrilist isikutuvastust kasutatakse eelkõige selleks, et ekraanilukku eemaldada,  mobiilipanka sisse logida ja kontaktivabu makseid teha. Uuring näitas, et Baltikumis kasutatakse biomeetrilistest isikutuvastusmeetoditest kõige enam sõrmejäljetuvastust.