VIDEOLUGU ⟩ Vanasse Volkswagenisse mahtus 20 000 eurot eest helitehnikat

• Tavaline auto, eriline sisu
• Muusikaauto ehk pidu ratastel
• Igasuvised edasiarendused

Muusika ja selle valjus on suve teises pooles Paide äärelinnas peetud pidude tõttu kütnud rohkelt kirgi. On neid, kellele koduhoovi kostev möll meeldib, on neid, kes parema meelega keelaksid kõik avalikud üritused ära. Lõplikult!

Türilt pärit, kuid ülikooli tõttu Tallinna jõudnud ja nüüdki pealinnas töötav Juhan Vahter ei ole oma liikumistes lärmakas. Isegi kui väga-väga tahaks, ei saaks keegi talle keelata Mäosse tulekut.

Juhan tuleb oma autoga. See on igav ja tavaline. Üks neist tuhandetest vanadest, diiselmootori ja universaalkerega Volkswagen Passatitest, mis iga päev meie maanteid kulutavad. 600–800eurone pill. Aastast 1999. Igapäevaauto.

Luuvars, mis teeb pauku

Sellise muusika kuulamiseks valib Vahter välja siiski sobivad kohad. Kaaskodanike häirimise peale pole ta oma hobi kunagi üles ehitanud.

Autot ja Juhanit vaadates ei saa aru, et tegelikult kannab see kooslus endaga kaasas pidu. Meeletut möllu, kus oma osa on nii kõlareid täis tuubitud esiustel, tagaluugil kui ka pagasnikusse mahutatud hiiglaslikul, oma 250 kilogrammi kaaluval Subwooferi kastil.

Helitehnika maksumuseks võib hinnata 15 000 eurot. See summa ei sisalda töötunde ja materjali raha. Kogusumma võib ilma liialduseta küündida ka 20 000 euroni.

Juhan Vahter valib muusikapala ja laseb korraks kõlarid vibreerima. Korraks... ja parkla teises otsas seisev sõiduauto alarm hakkab ennastunustavalt üürgama.

Korraks... ja vaistlikult hoiad Volkswageniga distantsi.

Korraks... ja näed auto kõrvalistujapoolse peegli meeleheitlikke katseid kukkuda korpusest välja asfaldile puruks. «Muusikat võis olla kuulda oma viie kilomeetri kaugusele, olenevalt tuule suunast vabalt ka Paide linna,» pakub muusikamasina kokku pannud Vahter.

Uh!

Esiustesse ehitatud helisüsteemi põhjal, mõlemasse mahub kaheksa kõlarit, on tegemist Eesti ühe kõige valjema autoga.

Juhan Vahter rõhutab, et kuigi ta käib Passatiga ka autoüritustel helirõhuvõistlustest tehnikanäitusteni, pole ta seda ehitanud suurte arvude pärast. Kogu ehituse vältel on Vahter silmas pidanud ka peomasina visuaalset külge. «Et mulle kohati meeldib tuuningu pool, siis on tähtis, et tehtu näeks äge välja. Viimaste aastate võistlustelt on mul ette näidata vist kuus rahvalemmiku eriauhinda,» lausub ta.

Ja see auto näeb äge välja! See on maailma kõige silmatorkamatum auto, millel on eriline sisu. Nagu Juhani sõber on tabavalt öelnud: ka luuavarrest võib pauk tulla.

«Ostsin selle Passati ennekõike igapäevaautoks, kuid et juba varem oli mulle helitehnikaga mässamine meeldima hakanud, siis juba autot soetades kaalusin, kas sinna oleks mõtet rohkem muusikat sisse panna,» selgitab ta. «Nüüd on ehituse algusest möödas neli aastat. Auto ja selles olev heli on saanud paremaks iga suvega. Ehitan ja parendan seda pidevalt.»

Kartused jäävad püsima

Muusikaauto, mis sellest, et igapäevaauto, ehitamine tähendab, et Passatis üleliigse ruumiga priisata just ei ole. On ju tagaossa peale nelja basskõlarit koondavale Subwooferi kastile ära peidetud ka üheksa võimendit, üks protsessor ja viis autoakut. Hakkama pole saadud ka lisageneraatorita.

Teisisõnu, poekotid tuleb mahutada ära esi- või tagaistmetele.

Suurem mure on tagavararattaga. See autosse lihtsalt enam ei mahu. «Rehvivaht on siiski kaasas, sest kui see auto peaks mul tee äärde jääma, siis sellise tehnikaga seda ma sinna ööseks ei jäta,» ütleb Vahter. «Vaimselt ongi päris raske. Kohati ikka kardan, et ka tavaolukorras võib tehnikaga midagi juhtuda. Sõidab keegi sisse või juhtub midagi muud.»

Küll mahub autosse triikimislaud, kuhu panna sülearvuti ja minimõõtmetes miksimispult. Vali soovitud lood, mängi need kokku ja ongi pidu ratastel. Nii miksijale kui ka kõrvalseisjatele.

Selle auto ehitus pole kaugeltki valmis. Lisaks valgussüsteemile soovib Juhan Vahter vahetada tagumised basskõlarid uuema põlvkonna kõlarite vastu. Esiuksed jäävad esialgu samaks. «Minult ikka küsitakse, mitu klaasi olen selle muusikaga puruks lasknud. Neile pean ütlema, et ei ole ühtegi,» lausub ta. «Kõrvalistuja peegel on esimene detail, mis annab järele. Ühes eelmises autos tekkis küll klaasi mõra ja peegel murdus küljest ära, kuid see oli ka kõik.»

NUMBER

0

muusikat ehk vaikuses eelistab Juhan Vahter sõita oma autoga tavaolukorras.

Ka vaikselt kuulates on selle helisüsteemiga Passatis muusikat enam kui küll. Pigem liigagi palju. Samuti jäävad kontsertrežiimis kuulmata sõidu ajal mootoris tekkida võivad kõrvalhelid.

29

kõlarit on Juhan Vahter oma muusikamasinasse mahutanud.

9

võimendit võimsusega 31,7 kilovatti toidavad 29 kõlarit.

151,4

detsibelli oli selle helisüsteemi rekord eelmisel aastal. Sel aastal on kirjas juba uued arvud, Lätis võistlustel 152,98 ja kodus katsetades 153,8 detsibelli.

1000

töötundi või rohkem võis kuluda kõige selle kokkupanekuks.

Vahter sõnab, et mõnikord leiab ta ka ennast mõtlemas, et raha võiks kulutada targemini kui autosse helitehnikat mahutades. «Olen muusikaautot ehitanud jupikaupa, on tulnud häid pakkumisi ja sel põhjusel olengi võtnud vastu otsuse minna helitehnika ehitamisega edasi senikaua, kuni mul see võimalus on,» selgitab ta. «Vaatan, kui kaugele ja kõrgele on selle kõigega võimalik jõuda. Praegu piirab arengut ennekõike ruumipuudus. Muidu võiks ju kõlareid rohkemgi olla.»

Juhan Vahter on vabalt valmis oma hobi ja muusikaautot ka tutvustama, näiteks noortekeskustes ja peohuvilistele üle Eesti. Muusikahuvilisi on ju kõikjal ja auto ei vaja eksponeerimiseks eritingimusi, sõida ainult kohale.

Sellise auto ehitus pole saanud teoks ilma sõprade ja toetajate abita. Siinkohal mainib Vahter ära ettevõtte BSM SOUND OÜ ja selle eestvedaja Tõnis Vesialliku.

Heli peab olema kvaliteetne

Vanematekoju Türile, tehnika ja muusika juurde nokitsema jõuab Juhan Vahter enamasti nädalavahetustel. Helitehnikat leiab majastki, nii nostalgilist kui ka tänapäevasemat, nii kassette kui ka vinüülplaate. «Olgu tuba või auto, muusika võiks ju alati hästi ja kvaliteetselt kosta,» ütleb Vahter põhimõttekindlalt.

Stiilidest kõlab muusikamasinast kõige rohkem DnBd, house'i ja teknot. Palju sõltub ka publikust ja kohast, kuid rütmid on pigem tempokad.

Sellise muusika kuulamiseks valib Vahter välja siiski sobivad kohad. Kaaskodanike häirimise peale pole ta oma hobi kunagi üles ehitanud.

Diskorinime järgi võiks Juhan Vahterit tunda kui Mr.8hz-d. Samanimeline Instagrami külg näitab auto ehituse lugu kõige paremini.

Muusikaautosid leiab Eestis teisigi. Ka Järvamaal on asjahuvilised olemas, kusjuures Juhan Vahteri eelmisedki heliprojektid pole Türi vallast väga kaugele jõudnud. Üksnes doonorautod on vahepeal vahetunud.

Eelmisel suvel lõpetas Juhan Vahter Tallinnas tehnikakõrgkoolis masinaehituse eriala. Praegu töötab ta pealinnas CNC-pingi operaatorina.

ÜLESKUTSE: meistrimees, anna endast märku

Kui tead Järvamaal meistrimeest, kelle valduses on mõni vahva omatehtud sõiduk, taastatud uunikum, eriline võistlusvahend või ümber ehitatud igapäevamasin, anna meile teada ([e-mail], Järva Teataja Facebooki lehele või telefonil 384 9237).

Ära pelga kirja saata või kõnet teha ka siis, kui remondikoht on tavapärasest erilisem.

Kuigi võib tunduda, et nokitsejate rubriik on tehnikast, on see sama palju (kui isegi mitte rohkem) inimestest, kelle südame panevad mootorid, kerejooned ja garaažijutud kiiremini põksuma. (JT)