Kutsehariduskeskus koolitab teise maakonna õppureid

Tartu grupi HEV-õpilased toitlustustunnis. Foto: Erakogu

• Õpingud on kestnud juba mitu nädalat
• Haridusliku erivajadusega õpilastel on suurem õpiind

Järvamaa kutsehariduskeskus (JKHK) asus sel sügisel Tartus õpetama haridusliku erivajadusega (HEV) inimesi. Kaks aastat vältava õppe jooksul koguvad õppurid teadmisi nii köögiabi­lise kui ka puhastusteenindaja abilise erialal.

JKHK juhtõpetaja Laida Reitmann ütles, et HEV-õpilasi on kool õpetanud ka varem, kuid siis omas majas kohapeal.

Puhastusteenindaja teise taseme õppekava järgi on soovijaid õpetatud juba viis-kuus aastat ja köögiabilisi kolm aastat, seega on õpetajad kogemustega. Teises maakonnas HEV-õpilastele õpet korraldada on aga uudne olukord.

Nii-öelda majast väljas käia pole puhastusteenindaja eriala õpetajatele siiski võõras. Reitmann täpsustas, et juba paar aastat on nad viljelenud töökohapõhist õpet, mis tähendab, et õpetajatel on nagunii tulnud üle Eesti ettevõtetesse kohale sõita. Praegugi on Tartu Ülikooli kliinikumi juures üks kolmanda taseme grupp.

Kuigi ka Tartus tegutseb kutsehariduskeskus, kutsuti õpetajad sinna just Järvamaalt. Reitmann selgitas, et igas kutsekoolis ei ole HEV-õpilastele sobivat teise taseme õppekava nagu Järvamaa kutsehariduskeskuses.

Teise taseme õppekaval õppima asumiseks ei ole vaja põhikooli lõputunnistust, õppurid omandavad lihtsate tööde ja abitööde tegemise oskusi.

Teise taseme eriala lõpetaja oskab täita tavapäraseid, kuid piiratud vastutusega tööülesandeid. Ta teeb seda kellegi juhendusel ja töötab tulemuslikult tööolukordades, mis on üldjuhul stabiilsed.

Eelmisel kolmapäeval ütles Reitmann, et praeguseks on õppetöö väldanud kolm nädalat. Õppureid on üheksa, kes on nii 20ndates kui ka 50. eluaastale liginevad inimesed. Reitmann märkis, et grupi vahendas neile MTÜ, kes pani selle ise kokku. Seni on need inimesed töötanud näiteks päevakeskustes ja teinud käsitööd.

Tartusse sõidavad õpetajad korra nädalas kolmapäeviti. Tavaliselt teevad kolm-neli õpetajat grupi pooleks ja päeva peale vahetavad. Reitmann märkis, et HEV-õpilaste puhul on õppe mitmekesisus ja sobiv tempo eriti olulised. Liiga pikki õppepäevi teha ei saa.

Eriala hõlmab puhastusteenindust, aga ka söögitegemist, lauakatmist, puhastamist-koristamist köögis ning silmaringi laiendamiseks kodukultuuri. Õpilased saavad käed külge panna oma koduköögis. Reitmanni selgitusel püüavadki nad läheneda õppetööle võimalikult eluliselt. Õpetajad annavad ka kodutöid.

Reitmann lisas, et kui õpingud kahe aasta pärast lõpule jõuavad, on soovijatel võimalik teha puhastusteenindaja abilise kutseeksamit. Tublimate puhul pole võimatu, et neile õnnestub töötukassa kaudu töökoht leida.

Igapäevarutiinist välja saada ja midagi uut õppida on HEV-inimestele Reitmanni meelest suur asi. Ta sõnas, et õpilased on Paide õpetajate saabudes elevil ja ootavad õppepäevi pikisilmi. Reitmanni hinnangul selle grupi inimesed ehk õpihimulisemadki kui tavaõppurid.

Grupi tundmaõppimine võtab mõistagi aega. Reitmann sõnas, et erivajadusega inimeste ja tavainimeste õpetamisel on siiski vahe sees. Praegu on Tartus nii õpetajad kui õpilased innukad ja õppetöö algus teises maakonnas on paljulubav. Reitmann märkis, et kuna tegu on ikkagi JKHK õpilastega, tahavad nad Tartu õpilased huvikäigule kutsuda ja näidata, kuidas Järvamaal asjad käivad. Võimalik, et kui esimese HEV-grupi õpetus väljaspool maakonda osutub edukaks katsetuseks, avab kutsehariduskeskus järgmisel aastal uue grupi.