Koroonaviirusega seonduva eelarvamusliku suhtumise tunnetamine vähenes – iga kolmas vastaja nõustus, et võib esineda eelarvamusega suhtumist seoses koroonaviirusega. Küsimusega nõustunute arvates suhtuti eelarvamusega kõige sagedamini haigestunutesse (83%), haigestunu lähikondsetesse (55%) ja tema pereliikmetesse (63%).
Lisaks ilmnes uuringu põhjal eelarvamusega suhtumine maski kandvatesse inimestesse, millega nõustus iga seitsmes vastaja. Pisut alla kümnendiku oli ise tundnud, et temasse oli seoses koroonaviirusega halvustavalt või eelarvamusega suhtutud.
Fakte uuringust:
Covid-19 testimine
Eriolukorra ajal toimunud uuringus märkis 0,1% vastajatest, et neil on diagnoositud COVID-19, kordusuuringus osalejatest oli neid 0,3%.
Kõikidest kordusuuringus osalejatest 11% olid testitud koroonaviiruse suhtes, nendest 3%-l oli diagnoositud COVID-19. Koroonaviiruse suhtes testituid oli mõnevõrra rohkem Lääne-Eestis (16%) ja Kirde-Eestis (14%).
Stress ja ärevus
Kui kevadel tundis stressi või ärevust palju või mõnevõrra rohkem kui tavaliselt iga teine vastanu, siis suvel vastas iga neljas, et tunneb stressi või ärevust rohkem kui tavaliselt. Alates pandeemia algusest tunnistasid stressi suurenemist enam vastajad vanuses 18–44 aastat, naised ja kuni põhiharidusega Eesti elanikud. Küsimustikule vastamise ajal esines depressiivsuse sümptomeid 14% vastajatel ja seda sagedamini just 18−29 aastaste hulgas (18%).
Mõju ravi kättesaadavusele
Eriolukorra aegne plaanilise ravi piiramine mõjutas 27% vastajaist, naisi kümnendiku võrra rohkem kui mehi (31% vs 22%) ja see erinevus oli just nooremates vanusrühmades, alla 54-aastaste hulgas. Valdavalt oli tegemist vastuvõtuaja tühistamise või edasi lükkumisega (61%), 31% ei pöördunud terviseprobleemiga arsti poole, 22% juhtudest toimus vastuvõtt kaugkonsultatsioonina, 19%-l lükkus edasi plaaniline ravi ja 4% vastas, et loobus EMOsse pöördumisest.
Vaktsineerimine
Koroonaviiruse pandeemia olukorras uuriti inimeste üldist suhtumist nakkushaiguste vastu vaktsineerimisse. Kui 64% pidas vaktsineerimist vajalikuks, nagu ta oli seda ka varem oluliseks pidanud ja 7% ei pidanud vaktsineerimist endiselt vajalikuks, siis 5% tunnistas, et on muutnud oma arvamust ja peab vaktsineerimist oluliseks võrreldes varasemaga. Samas ligi veerand (24%) ei osanud hinnata vaktsineerimise olulisust.
Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine
Pandeemia mõju vastajate suitsetamisele ja alkoholitarvitamisele oli vähene.
Tervislikud eluviisid
Samuti ei olnud suuri muutusi harrastuspordiga tegelemise osas. Pool vastanutest (50%) tegeles spordiga kaks korda nädalas või sagedamini eriolukorra eelselt ja järgselt, eriolukorra ajal oli selliselt vastanuid pisut vähem (45%).
Veel küsiti toitumise kohta, kas esines muutusi toitumise tervislikkuse osas eri ajaperioodidel. Sarnaselt liikumisele arvas pool vastanutest, et toitus üldjoontest tervislikult, ligi 40% vastas nii ja naa ning kümnendik arvas, et toitus pigem ebatervislikult, kuid eri perioodide võrdluses erinevusi ei esinenud.
Töö
Alates eriolukorra algusest ei olnud töökoormuses muutust pooltel vastajatest (50%), 20%-l töökoormus suurenes ja 18%-l vähenes. Ülejäänud 8% vastas, et otsib või on juba leidnud uue töö ja 4% oli sunnitud puhkusel.
Kui 67% vastas, et tema töötasu ei ole muutnud võrreldes eelnevate kuudega, siis ligi veerandil (26%) sissetulek vähenes ja 6% oli neid, kellel töötasu suurenes. Töötasu vähenes enam 45–54 aastaste meeste ja 18–54 aastaste naiste ning muukeelsete ja madalama haridusega vastajate hulgas.