Riik andis Paide ujulale ja hotellile poolteist miljonit laenu

Kersti Sarapuu möödunud aasta algul Paide ujula avamisel. Foto: Dmitri Kotjuh

• Kersti Sarapuu: Kui teenust osutada ei saa, ei ole ka sissetulekut

Maaelu koroonaraha 200 miljoni eurosest kaukast on ettevõtjateni jõudnud ligi 40 miljonit eurot. Peale põllumajandus- ja toidutootjate on laenu saanud ka ääremaale rajatavad ettevõtmised, keda pangad naljalt aidata ei taha.

Mai keskel avanesid laenu­kraanid ja ettevõtted jooksid tormi: kuu ajaga oli 100 miljoni eurosest meetmest laenusoove 82 miljoni euro ulatuses, millest 19 miljoni euro puhul oli põhimõtteline otsus juba tehtud.

Kuna maaelu koroonalaenuks ette nähtud raha oli sellises tempos kiiresti otsa saamas, pani maaeluminister Arvo Aller nädal enne jaanipäeva sihtasutusele ette uued juhised: kaasrahastuseta võib suurim laenusumma olla üks miljon eurot, seda ületav osa tuleb teha pankadega pooleks, kuid Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) laenuosa ei tohi ületada kaht miljonit eurot.

«Eesmärk on tagada kriisi leevenduseks mõeldud laenuraha sihipärane ja sujuv kasutus kuni käesoleva aasta lõpuni ning motiveerida krediidi- ja finantsasutusi panustama ettevõtjate olukorra parandamisse ja majanduse elavdamisse,» ütles minister Aller.

Sarapuu märkis, et maaelu laenurahaga säilitati kõigile 20 töötajale töö ja palk suuresti nende meetmete toel, mida rakendati.

Samuti läksid krõbedamaks intressid: kui esiti oli käibe- ja investeerimislaenude korral intress esimesel paaril aastal kaks protsenti – nagu Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitega lubatud –, siis alates ministri korraldusest esimesel 24 kuul kaks kuni neli protsenti, hiljem vahemikus neli kuni kuus protsenti, vastavalt tagatise suurusele.

Pärast tingimuste karmistumist ettevõtjad enam sellise hooga MESist laenama ei rutanud: kui kuu ajaga oli taotlusi 82 miljoni euro ulatuses, siis järgmise kolme kuuga on taotluste maht kerkinud 128,7 miljonini.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Raul Rosenbergi selgitusel päris igaüks laenu ei saa, ära on öeldud 22 taotlejale, kes soovisid saada laenu kokku 16,2 miljonit eurot. «Siin on kinnisvaramehed tahtnud saada, teedeehitajad, rahvusvahelised autoveod,» täpsustas ta.

Kuigi pealtnäha on saja miljoni eurone pott õige pea jagatud, on Rosenbergi ütlust mööda vaba raha veel umbes kümme miljonit eurot.

Pea poolteist miljonit eurot võtsid laenu ka Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu ettevõtted, mis käitavad Paides hotelli ja ujulat. Eriolukorra kehtestamisega 12. märtsil seiskus kogu turismielu – hotellid, ujulad ja spaad suleti – ning raskustesse sattunud ettevõtted olid mitu kuud käibeta.

«Sama olukorra ette oli seatud ka AS Kingstor, kellel tekkis vajadus seoses tekkinud majandussituatsiooniga pikema laenu tagasimakse graafiku ja maksepuhkuse järele. KredExi poole pöördudes selgus, et sealsete meetmete järgi pole laenusid võimalik refinantseerida,» selgitas Kersti Sarapuu.

MESi laenuga tasaarveldati täies mahus pangast võetud laen.

Ujula rajati Sarapuule kuuluva hotelli alale Paide linna toega, mis ostab 15 aasta jooksul kahe miljoni euro eest ujumisteenust. «Kui teenust osutada ei saa, ei ole ka sissetulekut. Kuna Paide linn teenust ei saanud, siis ei toimunud ka makseid selle aja eest,» selgitas ta.

Möödunud aastal moodustasid linna ostetud ujumistunnid käibest kümme protsenti.

«September alles algas, vara öelda, kuidas kõik kulgeb,» vastas Sarapuu küsimusele, milliseks olukord kujuneb – kooliaasta algas ja piirangud on leevenenud.

Sarapuu märkis, et maaelu laenurahaga säilitati kõigile 20 töötajale töö ja palk suuresti nende meetmete toel, mida rakendati.

Kuidas võiks valitsus keerulises olukorras Eesti turismi- ja hotellisektorit toetada? On ju Kersti Sarapuu valitsuserakonna liikmena oludega keskmisest rahvasaadikust ilmselt paremini kursis. «Eks need arutelud alles käivad ja ühest lahendust veel pole. Selge on aga see, et kriisi mõju on üsna pikaajaline, kui vaadata olukorda nii Euroopas kui ka kaugemal. Ka inimesed on ettevaatlikumad ning kaaluvad riske hotellide, ujulate ja spaade külastamisel,» selgitas ta.

Kõige suurem laenuleping sõlmiti Tulik Invest OÜga, mis ehitab Kuressaare elamuskeskust WOW, kuhu tulevad ka kaubanduspinnad. Ettevõtte juhi Tullio Libliku selgitusel refinantseeritakse ühisrahastusplatvormilt Estateguru võetud laen ja keskus peaks uksed avama oktoobri alguses.

«Tõenäoliselt hakkabki olema nii, et reisimist (Eestist – toim) kaugemale pole, koolivaheaeg tuleb, nii et oleme valmis eriti eestimaiseid pereturiste vastu võtma,» ütles ta.

Koroonakriis rentnikuga sõlmitud kokkuleppeid ei mõjutanud, kuid kevadel pandeemia keskpunktis olnud Saaremaal oli probleeme ehitusega, sest tarned olid häiritud. Liblik möönab, et praegune aeg on kõik rahastajad üliettevaatlikuks muutnud.

Lisaks laenumeetmele on 50 miljonit eurot ette nähtud nii põllumajandusmaa kapitalirendile kui ka laenukäendusele. Kui esimese puhul on ees bürokraatlik takistus, mille tõttu ei saanud meetme raha kohe kättesaadavaks teha, siis laenu ei taha pangad maapiirkondadesse naljalt anda. Sellisel juhul pole MESil ka midagi käendada.

Et käenduse ja maakapitali raha suunati Maaelu Edendamise Sihtasutuse omakapitali, saab neid meetmeid kasutada pikemalt, üle mitme aasta, erinevalt laenurahast, mis peab olema välja laenatud selle aasta lõpuks.

Praeguseks pole põllumajandusmaa kapitalirendi lepinguid sõlmitud, sest kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse järgi peab äriühing üle kümne hektari suuruse maatüki ostuks olema tegelenud põllu- või metsamajandusega vähemalt kolm aastat. Praegu hindab MES maad ära, teeb otsused omandamise kohta ning peab seejärel pöörduma kohaliku omavalitsuse volikogu poole, kes peab tehingule heakskiidu andma.