Teatris jõuab lavale näidend K.E. von Baerist (1)

Kuido Saarpuu
Copy
Maailmakuulus loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von  Baer.
Maailmakuulus loodus- ja arstiteadlane Karl Ernst von Baer. Foto: Vikipeedia

PiibeTeatril esietendub 6. oktoobril Läsna Rahvamajas Arlet Palmiste lustakas näidend „K.E von Baeri lõpetamata uurimus". 

„K.E von Baeri lõpetamata uurimus" jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaima teadlase Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku ja seeläbi meie põlvnemise avastamine. Peaosas lavale astuv Toomas Suuman tõdes, et ta oli nõus lavastuses osalema, kuna Baeri kuju on tema jaoks oluline. „Me teame Baerist liiga vähe ja see lavastus aitab seda tühimikku täite", arutleb Suuman.

Oma ülikooli lõputööna kirjutas Baer uurimuse „Eestlaste endeemilisest haigustest", mis annab lisaks põhjalikule  ülevaatele 200 aasta tagusest  eestlaste elukorraldusest, ka Baeri suhtumisest maarahvasse. Tegemist on ainulaadse tööga, sest paljud teadlased ei pidanud maarahvast kirjutamist küllalt väärikaks. Samas võib tõdeda, et väga paljud Baeri hinnangud eestlaste kohta on jätkuvalt aktuaalsed ja nii sama tõmmata paralleele tänase päeva ja ajaloolise teksti vahele. Kuigi hilisemal ajal oleme hakanud Baeri pidama Eesti teadlaseks, siis oma elu ajal ta pigem põlgas ja naeruvääristas eestlasi. Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse, kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse tagasi kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas te kirjutaks midagi teisti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. 

Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani. Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel.  Kumma tarkus on suurem? Näidendi lõpuks tõdeb Baer, et kuigi koolitarkus on oluline, ei saa alahinnata teadmisi, mida rahvas aastasadu on endasse kogunud. Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest. 

Lisainfo!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles