26. septembrist kuni 13. oktoobrini toimuvad 2019/2020. õppeaasta riigieksamite lisaeksamid. Eksameid saab teha viies linnas üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis.
Riigieksamite lisaeksamite sooritamiseks tuleb sõita Järvamaalt ära
Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul otsustasid lisaeksamite kasuks tõenäoliselt need noored, kellel vastavat eksamit on edaspidi kõrgkooli sisseastumiseks tarvis. „Enamik eesti keele ja matemaatika laia kursuse lisaeksamile registreerunutest soovib oma kevadist tulemust parandada, aga eesti keele teise keelena ja matemaatika kitsa kursuse eksamile registreerunutest on jälle suurem osa neid, kes kevadel eksamit ei sooritanud. Eksaminandidest 33 on otsustanud teha kolm riigieksamit, 216 valis kaks ja 564 ühe riigieksami,“ toob Püüa välja.
Lisaeksamitele said kuni 17. juulini registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud noored, kes kevadel riigieksameid ei teinud või soovisid oma eksamitulemust parandada. Lisaks saavad sügisel riigieksameid teha ka eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.
Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud ja õpilased saavad seda sellel õppeaastal esimest korda sooritada. 26. septembril toimub eksami kirjalik osa ning 26.- septembrist kuni 2. oktoobrini suuline osa. Inglise keele eksamile registreerus kokku 238 eksaminandi ja seda sooritavad õpilased Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Õpilased, kes saavutavad inglise keele riigieksamil 50–74 protsenti maksimaalsest tulemusest, saavad B1-keeleoskustaseme, 75–100 protsenti saavutanud on jõudnud B2-keeleoskustasemele.
Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa sõnul otsustasid lisaeksamite kasuks tõenäoliselt need noored, kellel vastavat eksamit on edaspidi kõrgkooli sisseastumiseks tarvis.
Eesti keele riigieksami lisaeksam toimub 10. oktoobril ja eksamile registreerus 291 õpilast, kes sooritavad eksamit Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada.
Eesti keele teise keelena riigieksami lisaeksam toimub vahemikus 11.-13. oktoobrini. 11. oktoobril on eksami kirjalik osa. Eksamile registreerus 91 õppurit, kes sooritavad eksami Tallinnas. Riigieksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine.
Matemaatika riigieksami lisaeksam leiab aset 17. oktoobril ja eksamile registreerunute koguarv on 485. Kitsa kursuse põhjal sooritatava eksami valis 91 ja laial kursusel põhineva eksami 394 eksaminandi. Gümnaasiumiastmes on võimalik õppida kas kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast kursust õppinu võis valida soovi korral ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi. Matemaatika eksamit tehakse Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis.
Eksaminandid saavad oma eksamitulemused teada hiljemalt 10. novembriks.
Riigieksamite lisaeksamid viib läbi Haridus- ja Noorteamet (Harno). Harno moodustab eksamikomisjonid, kelle liikmed tagavad eksamikorrast kinnipidamise. Kohapeal on nii eksaminandidele kui eksamite läbiviijatele tagatud maskid, olemas on vajalikud desovahendid. Eksaminandid paigutatakse eksamiruumides istuma hajutatult. Haigussümptomitega inimesi eksamitele ei lubata.