Valitsus saab hajutada ebakindlust tuleviku suhtes

Eurod

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees/Scapix

Eesti majanduslangus kujunes teises kvartalis väiksemaks, kui kardeti, kuid koroonaviiruse uus puhang lükkab majanduse taastumise kaugemasse tulevikku. 

Majandus kosus pärast eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute lõppemist märksa kiiremini, kui ettevõtted kevadiste küsitluste järgi ootasid. Suurt rolli mängis selles riiklik töötasuhüvitis, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid. Ka pakkusid märkimisväärset leevendust pankade antud maksepuhkused. Eesti kui väga avatud majanduse jaoks oli soodne ka asjaolu, et meie peamised eksporditurud said märksa vähem kannatada kui näitasid nende riikide prognoosid ja eksporditurgude tagasilöök oli väiksem kui enamikus Euroopa riikides.

Edasise majanduskasvu suhtes valitseb suur määramatus. Viirus hakkas suve lõpus jälle aktiivsemalt levima, mis tingib vajaduse seda täiendavate piirangutega kontrolli all hoida. Uue viirusepuhangu ulatust ja sellega kaasnevat majanduslikku mõju on raske ette näha, mistõttu on Eesti Panga prognoosi järgi tõenäoline, et majandus langeb sel aastal vahemikus 5,7% kuni 2,0% ning järgmisel aastal jääb SKP muutus –4,2% ja +4,5% vahele. Eeldusel, et piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal vähem rangeks kui kevadel, kujuneb 2020. aasta majanduslanguseks 4% ja 2021. aastal kasvab majandus 0,2%. Kasvu kiirenemist on sel juhul oodata 2022. aastal.

Koroonaviiruse kriis ohustab enim tööjõumahukaid harusid ja madalapalgalisi töökohti. Riiklikust töötasuhüvitisest ja ühest väiksemast majanduslangusest hoolimata oli hõive vähenemine Eestis esimesel poolaastal üks Euroopa riikide ulatuslikumaid. Viiruse edasise leviku tõkestamiseks seatavad piirangud halvavad kõige rohkem erinevaid teenuste valdkondi. Kuna need on tööjõumahukad, võib tööpuudus siinse paindliku tööturu tingimustes veelgi suureneda. Et tegemist on valdavalt keskmisest madalama palgaga ametikohtadega, nõuab see riigilt suurendatud tähelepanu, et riigi turvavõrk oleks töö kaotanud inimeste jaoks piisav.

Majandus kosus pärast eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute lõppemist märksa kiiremini, kui ettevõtted kevadiste küsitluste järgi ootasid.

Suure määramatuse tõttu on majanduse hea käekäigu huvides tähtis, et eelarvepoliitika oleks paindlik ja vähendaks ebakindlust. Kui viirusekriis taandub ja majanduskasvult kaovad takistused juba 2021. aastal, tuleks võtta suund aastaid kestnud struktuursest eelarvepuudujäägist väljumisele. Eesti Panga praeguse prognoosi kohaselt võiks sihiks olla riigieelarve tulude ja kulude tasakaalu viimine aastaks 2023. Eelarve tasakaalu on võimalik saavutada erineval moel, piirates riigi kulutuste kasvu või suurendades maksutulusid. Juhul kui viirusekriis süveneb ja annab majandusele järjekordse tagasilöögi, tuleks ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega jätkata kriisi mõjude leevendamist erasektoris seni, kuni see on vajalik, nihutades eelarve tasakaalu saavutamise kaugemale tulevikku.

Majanduse toetamise abisammud oleks mõistlik ennetavalt välja töötada, et vajaduse tekkides saaks neid kiiresti rakendada. Seetõttu võiks valitsus selgelt öelda, millal ja kuidas riik hakkab piirama tuge erasektorile ning mis peaks majanduses juhtuma, et seda tuge taas suurendada. Selged ennetavad sõnumid vähendaksid üldist ebakindlust ning võimaldaksid erasektoril paremini oma tegevust plaanida. See toetab kokkuvõttes majanduse taastumist.

Eesti Panga uuendatud andmetega majandusprognoosi täispikka analüüsi saab lugeda keskpanga veebilehelt.

Tagasi üles
Back