Tootjad vähendavad jõudsalt toidus soola, suhkru ja lisaainete hulka

Suhkur vs mesi Foto: Lubo Ivanko/Shutterstock

Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, mille üks osa on tasakaalustatud toitumise propageerimine. Toidutööstused on juba aastaid teinud jõupingutusi selle nimel, et pakkuda inimestele toitu, mis sisaldaks vaid tervist toetavaid koostisosi – muutused paistavad eriti silma soola, suhkru ja lisaainete vähendamise osas.

 

Toidutööstuste eneseregulatsioon sätestab, et toidutööstused pakuvad tarbijatele tasakaalustatud ja mitmekesist toiduvalikut, mis ei sisalda ülemäärases koguses suhkrut, soola, transrasvhappeid ega sünteetilisi lisaaineid. Näiteks ühes suurimas liha- ja toiduainetööstuses HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Soola vähendamisega alustati juba 10 aastat tagasi, mil paljud teised ettevõtted teema olulisust veel ei teadvustanud.

„Sool on oluline toidu konservant, mis tagab toodete säilivuse, kuid annab neile ka spetsiifilise maitse, millega tarbijad kergesti ära harjuvad. Seega muudatusi ei saa teha väga järsult, vaid neid tuleb teha väikeste sammudega, et inimesed teistsuguse maitsega harjuksid. Sel aastal oleme ette võtnud viie lihatoodete kategooria reformuleerimise. Koguseliselt kasutame nüüd aasta peale kokku 37 tonni vähem soola kui eelmisel aastal. Ka lisaaineid kasutame nii vähe kui võimalik,“ tõi HKScan Eesti juht Anne Mere välja muljetavaldavad numbrid.

Ka Salvest on juba aastaid tegelenud toodete tervislikumaks muutmisega. 2013. aastal võtsid nad Põnni lastetoodetest välja kogu soola, suhkru ja säilitusained. „Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapsepõlvest, nii et laste toitude maitse ja koostis on äärmiselt oluline. Harjutades lapsi sööma ehedat ja mahedat toitu, kujuneb nende maitsemeel vastavalt välja ning nad eelistavad naturaalseid toite ka täiskasvanutena,“ sõnas Salvesti juht Triin Kõrgmaa.  

Toidutööstuste eneseregulatsioon sätestab, et toidutööstused pakuvad tarbijatele tasakaalustatud ja mitmekesist toiduvalikut, mis ei sisalda ülemäärases koguses suhkrut, soola, transrasvhappeid ega sünteetilisi lisaaineid.

Tema sõnul on Põnni lastetoitude retseptid valminud koostöös lastearstidega ning laste peal toitude testimine on näidanud, et tooted on neile tõesti meelepärased. „Lisaks optimaalsele toitainete sisaldusele ja maitsebuketile peame lastetoitudes oluliseks ka ökoloogilise tooraine kasutamist. Üleminek ökoloogilisele toormele oli pikk protsess, kuna Eestist ei olnud piisavas koguses toorainet saada. Pika töö tulemusena on aga tänaseks kõik lastetoidud ökoloogilised,“ kommenteeris Kõrgmaa.   

Ka suurtootja Orkla järgib toodete valmistamisel samu põhimõtteid. Nende tegevuskava aastani 2025 lähtub kolmest eesmärgist: kahekordistada tervislikumat toitumist toetavate toodete osakaalu kogutoodangust, vähendada soola- ja suhkrusisaldust toodetes 15% ning inspireerida tarbijaid järgima tervislikumat elustiili. „Kuna oleme turul väga suur tegija, siis kui parandame oma portfelli toodete toitumise ja heaolu näitajaid, paraneb ka Eesti keskmine. Seeläbi sunnime ka iseendid veelgi enam pingutama,“ kommenteeris Orkla korporatiivkommunikatsioonijuht Madeleine Tults.   

Näiteks Orkla alla kuuluva Põltsamaa brändi toodete reformuleerimise prioriteetideks on olnud jookides lisatud suhkru sisalduse vähendamine. „See puudutab nektareid ja mahlajooke, kuhu seaduse järgi võib lisada suhkrut. Kõik mahlad ja smuutid on ilma lisatud suhkruta ja kogu pakendi märgistusel olev suhkur tuleneb looduslikust puuviljasuhkrust. Suhkru vähendamine toimub samm sammu haaval – nii tagame selle, et harjutame meie tarbijat teistsuguse maitsega. Me oleme vähendanud toodetele lisatud suhkrut alates 2015. aastast ligi 16%, mis teeb koguseliselt kokku 72,4 tonni. Muudame ka Põltsamaa valmistoitude koostist eesmärgiga vähendada nende soolasisaldust. Näiteks mulgipudrus on vähendanud soola kogust alates 2015. aastast 15% ja hartšoo supis 25%,“ tõi Tults näiteid.

Teise suurema brändi Kalevi toodete puhul on aga võetud kelmikam lähenemine – kuna maiustustes peab paratamatult kasutama ka suhkrut, siis on rõhk pandud tarbija harimisele. „Oleme Mesikäpa pakenditele lisanud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. Näiteks ühest tükist Mesikäpa šokolaadist saadava energia kulutamiseks tuleks teha 480 sammu või ühe nommi söömise järel 50 kükki,“ ütles Tults.