Päästeamet kutsub inimesi koduseid kriisivarusid hankima

Kriisivaru. Riigi kaitseinvesteeringute keskus oli valmis ajutiselt kriisivaru haldamise enda peale võtma. Foto: Konstantin Sednev

Päästeamet jagas pühapäeva hommikul infot koduste kriisivarude täiendamiseks viies Eesti linnas.

 

Sel sügisel on Päästeameti fookus elanikkonnakaitsel. Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad moel või teisel ka Eestit ning praktika näitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, kus tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita.

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõuniku Jako Verniku sõnul on kõige ohustatum grupp suurtes kortermajades elavad linnainimesed, sest kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Päästeameti tellitud uuring näitab, et kõigest 5% kortermaja elanikest on olemas valmisolek hädaolukorras hakkama saamiseks. Kevadel lahvatanud tervishoiukriis andis küll tõuke varusid looma, kuid nüüd on sobiv aeg varud süstemaatiliselt ja teadlikult taas üle vaadata ning vajadusel neid ka uuendada.

Päästeameti ennetustöö osakonna eksperdi Mikko Virkala sõnul tuleb varuda kindlasti ennetavas võtmes ehk varu, enne maru! „Toidu varumise osas kehtib lihtne reegel: varuda tasub koheselt söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad jms. Toitu tasub hoida ringluses: võtta, aga panna tagasi. Vee varumisel peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas,“ selgitas Virkala.

Viimased aastad on näidanud, et kriisid tabavad moel või teisel ka Eestit ning praktika näitab, et inimesed ei ole võimalikeks hädaolukordadeks piisavalt valmis. Hädaolukorrad võivad kesta päevi ja nädalaid, kus tuleb kodust lahkumata saada hakkama ilma elektri, vee ja kanalisatsioonita.

Virkala toonitab, et ainuüksi vee ja toidu varumisest ei piisa. Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid, valgusallikad, võimalused toidu valmistamiseks jms. Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, taskulambid, laetud akupangad, matka-priimused või gaasigrillid,“ toob Virkala mõned näited. Varuma peaks ka ravimeid ja hügieenitarbeid ning mõtlema läbi iga pereliikme võimalikud erivajadused. Unustada ei tohi ka lemmikloomi ning hoidma ka nende toiduvarud korras.

Jako Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumist alustada enda positsioneerimisest ning mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimalusel ühistule välikäimlad. Külaelanikuna tuleks olla kursis kaevude kasutamise võimalusega, grillimiskohtadega jne. Üksikinimese tasandil tuleb aga vastutada enda koduste ladude eest, et oleks võimalik süüa, hügieeni tagada, WC-s käia jne. Valmisolek hädaolukorraks peaks olema enda ja enda lähedaste turvalisuse tagamise elementaarne osa.