Tartu Ülikoolis algab viis rakendusuuringut koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks

Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Tartu Ülikoolis on algamas viis uut rakendusuuringut, milles uuritakse ning arendatakse viiruse levikut pärssivaid materjale ja pinnatöötlusvahendeid, siseõhus olevate viiruseosakeste vähendamiseks vajalikku tehnoloogiat ning tervishoiusektori töökoormust kahandavaid automatiseeritud lahendusi.

Viiruse levikut pärssivad materjalid

Geneetika professori Angela Ivaski juhtimisel asub rühm teadlasi Tartu Ülikooli füüsika instituudist, tehnoloogiainstituudist ning molekulaar- ja rakubioloogia instituudist looma universaalset töötlusmeetodit viirusevastase toime saavutamiseks poorsetel ja raskesti puhastatavatel pindadel, näiteks tekstiilil või padjasulgedel. Töötlusmeetod põhineb teatud kolloidsete osakeste kinnitamisel poorsele pinnale nii, et saavutatakse võimalikult pikaajalised viirusevastased omadused.

Paremad materjalid viiruseosakeste püüdmiseks siseõhust

Füüsikalise keemia professori Enn Lusti juhitav uurimisrühm võtab vaatluse alla, kuidas vase ja selle sulamite ning hõbeda nanoklastritega aktiveeritud materjalide kasutamine ruumide õhufiltrites aitaks pikendada filtrite kasutusiga ja takistada viiruseosakeste levikut ruumides. Projekti eesmärk on suurendada respiraatorites ja filtrites kasutatavate materjalide viirusi siduvat või tapvat toimet ning uurida nende materjalide taastamise ja korduskasutamise võimalusi.

Plasmatehnoloogiate vanemteadur Indrek Jõgi uurib plasmatehnoloogial põhinevaid lahendusi respiratoorsete viiruste eemaldamiseks siseõhust. Tema projekt aitab leida optimaalseima lahenduse, mida saab kasutada sise- või ventilatsiooniõhu puhastamisel. Samuti võimaldab uuring lihtsustada juba kasutusel olevate filtritel põhinevate õhupuhastusseadmete hooldust.

Haiglarobotid ja kvaliteetsemalt kogutud terviseandmed

Koroonapandeemia tõi kaasa iseäranis suure töökoormuse kasvu tervishoiusektoris. Seepärast on mitme uuringu eesmärk arendada tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad tervishoiuvaldkonna teenuseid ja protsesse automatiseerida.

Koostöörobootika dotsendi Arun Kumar Singhi juhitavas projektis asutakse arendama autonoomseid liikurroboteid, mis aitavad vähendada tervishoiutöötajate töökoormust viirusepuhangute korral, minimeerides personali kokkupuudet patsientidega ja piirates seeläbi nakkusohtu. Projekti käigus arendatakse välja taju-, kontrolli- ning inimese ja roboti vahelise suhtluse tehnoloogia, mida saab rakendada paljudes valdkondades, näiteks esemete vedamisel ja teisaldamisel ning eakate hooldusel.

Peremeditsiini dotsendi Kadri Suija juhitav töörühm asub välja töötama patsiendiküsimustiku prototüüpi ja koostama meditsiinidokumendi standardit COVID-19 küsimustiku näitel. Selle tulemusena loodav patsiendiküsimustiku teenus vähendab protsesside automatiseerimise kaudu tervishoiutöötajate töökoormust ning parandab terviseandmete dokumenteerimise kvaliteeti ja andmekogude koostalitlust. Projekt viiakse ellu Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi, Eesti Perearstide Seltsi ning tervisetehnoloogia ettevõtte Synbase koostöös.

Kõik algavad uuringud saavad teoks Eesti Teadusagentuuri sihtgrandi toel, mida rahastatakse Eesti riigieelarvest. Sihtgrandi eesmärk on toetada teadustöö tulemuste kiiret rakendusse jõudmist. Tartu Ülikoolis alanud sihtgrandiprojektide eelarve on kokku miljon eurot. Rakendusuuringud jõuavad tulemusteni järgmise aasta lõpuks.