Perearstid peaksid HIV testimisele rohkem tähelepanu pöörama

Kokku avastati Eestis 2019. aastal 178 uut HIV-juhtu. Foto: Shutterstock

2019. aastal sai Eestis tervishoiuteenuseid kokku 1 157 934 inimest, neist 85 426 inimest ehk 7,4 protsenti oli HIV-testitud vähemalt ühe korra. Viimastel aastatel ei ole olnud märkimisväärseid muutuseid HIV-testimise tavades ning rohkem peaks testima perearstiabi käigus, näitas äsja valminud Tervise Arengu Instituudi (TAI) analüüs, mis tugines Eesti Haigekassa andmetele.

Perearstiabi käigus testimine on küll tõusnud, kuid jätkuvalt väga vähene. Ühe perearsti nimistu kohta tehti 2019. aastal keskmiselt 26 HIV-testi. „Kuna esmatasand on kõige tõenäolisem koht kokkupuuteks tervishoiuteenustega, tuleks seal testimisele rohkem tähelepanu pöörata. Samuti vajab HIV-indikaatorseisundite alusel testimine olulist tõhustamist, kuna nende inimeste seas võib kõige suurema tõenäosusega olla HIVi nakatunuid,“ kommenteeris TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia vanemteadur Kristi Rüütel.

Testitute seas oli naisi oluliselt rohkem kui mehi, samas on naiste osakaal uute HIV-juhtude seas madalam kui meeste puhul. Seetõttu tuleks senisest oluliselt enam tähelepanu pöörata meeste testimisele.

HIV-indikaatorseisundite puhune HIV-testimine oli väga piiratud. Need on haigused ja seisundid, mis kas levivad sarnaselt HIVile (näiteks seksuaalsel teel levivad infektsioonid) või mida põevad eelkõige immuunpuudulikkusega inimesed (näiteks erinevad seenhaigused). Nende seisundite puhul on HIV-nakkuse esinemise tõenäosus suurem kui 0,1% ja kõiki patsiente tuleks HIV-nakkuse suhtes testida.

Perearstiabi käigus testimine on küll tõusnud, kuid jätkuvalt väga vähene. Ühe perearsti nimistu kohta tehti 2019. aastal keskmiselt 26 HIV-testi.

Kokku avastati 2019. aastal 178 uut HIV-juhtu, neist 163 Eesti Haigekassa rahastatud tervishoiuteenuse osutamise käigus.