Laste kehalise aktiivsuse mõjutajaid on mitmeid, näiteks pere ja sõprade eeskuju, keskkond ning liikumisvõimaluste olemasolu ja kättesaadavus. Laste ja noorte vähene liikumine avaldab mõju kehakaalule, meeleolule ja õpitulemustele. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitab vähemalt 60 minutit mõõdukat kehalist tegevust päevas, ent eelmisel aastal avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on sellele vastavalt kehaliselt aktiivsed vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest.
„Kuna liikumiseks vajalikud oskused ja võimekus ei arene iseenesest, on oluline neid arendada juba varases lapseeas ja järjepidevalt. Seega on tähtis erialase haridusega professionaalsete liikumisõpetajate olemasolu mitte ainult koolis, vaid juba lasteaias,“ kommenteeris TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist Alice Haav. Lisaks on oluline võimaldada lastele ja noortele erinevates liikumise ja spordiga seotud huviringides osalemist, kus nendega tegelevad erialase ettevalmistusega treenerid. „Eesmärk ei ole maast madalast tippsportlast kasvatada, vaid õpetada lastele erinevaid liikumisoskusi ning pakkuda mitmekesiseid liikumiskogemusi, mis aitavad olla ka edaspidises elus aktiivsed ja tunda liikumisest rõõmu,“ lisas Haav.
Laste kehalise aktiivsuse mõjutajaid on mitmeid, näiteks pere ja sõprade eeskuju, keskkond ning liikumisvõimaluste olemasolu ja kättesaadavus.
SA Eesti Terviserajad tegevjuht Alo Lõoke sõnas, et lapsevanemate ja eeskujudena meie kõigi ülesanne ja vastutus on tutvustada noortele ja lastele liikumisvõimalusi ning innustada neid diivanilt nutitelefoni tagant üles tõusma ning end regulaarselt liigutama. „Õnneks on Eestis mitmeid organisatsioone, nagu TÜ Liikumislabor, mis pakuvad koolidele, õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele ideid ja lahendusi, kuidas lapsi rohkem liikuma ja vähem istuma suunata. Tervisliku eluviisiga lapsed innustavad liikuma kogu perekonna, kellega loodame kohtuda juba värskes õhus terviseradadel,“ lisas ta.