Pahavara kolmas laine tabas Eestit
19. oktoober 2020, 07:54
Riigi infosüsteemi ameti monitooring ja partneritelt tulnud info näitavad, et e-kirja dokumentidesse, failidesse või linkide taha peidetud Emoteti pahavara nakatas Eestis veel suure hulga arvuteid.
RIA CERT-EE infoturbe eksperdi Joosep Sander Juhansoni sõnul sai kolmas suurem laine alguse eile. „Viimased e-kirjad, millel on Emoteti pahavaraga manus, tulevad kirja saaja või ettevõtte nime sisaldava pealkirjaga. Varasemalt oleme kokku puutunud selliste pahavara peitvate e-kirjadega, mis üritavad jätta mulje, nagu need tuleksid kolleegilt või koostööpartnerilt,“ ütles Juhanson. Ta lisas, et kui kirja saatja aadress üle kontrollida, saab libakirja võrdlemisi lihtsalt avastada.
„Samas on võimalik, et ettevõte meilikonto on kurjategijate kätte langenud. See tähendab, et e-kirjad tulevadki päris aadressilt ja tuttava töödokumendiga, kuid sellesse on lisatud ka pahavara. Igal juhul teavitame kõiki kasutajaid, kelle nakatumisest oleme teadlikud,“ lisas Juhanson. Esialgsel hinnangul tundub, et kolmandat lainet viiakse ellu varasematest lainetest saadud andmete abil.
RIA CERT-EE infoturbe eksperdi Joosep Sander Juhansoni sõnul sai kolmas suurem laine alguse eile.
Mis on Emotet?
Pahavaraga nakatunud arvutist varastatakse e-postkasti aadressiraamat ja saadetakse kurjategijatele. Samuti võetakse postkastist juhuslikud reaalsed meilivestlused ning robotvõrgustik edastab need uuesti nii vestluse osapooltele kui ka sadadele teistele kontaktidele, kaasas pahavara sisaldav manus või link. Lisaks seadme nakatumisest tekkinud otsestele probleemidele võib Emotetiga nakatunud ettevõte sattuda olukorda, kus tema valduses olevad isikuandmed ja meilivestlused hakkavad küberruumis kontrollimatult levima.
Emotet saab levida Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutites ja seda levitatakse peamiselt e-kirjadele lisatud dokumentide (harvemini ka linkide) kaudu. Kirja sisu on tihti lakooniline ingliskeelne teade „Please confirm“ või „I would like to seek your advice on this“. Mõnel juhul on e-kirja sisuks varem toimunud vestlus, mis lihtsalt koos manusega uuesti saadeti.
Tegu on tüüpilise Wordi laiendiga failiga nagu .docx ja .doc, mille avamisel tuleb ette kiri, et dokumendi sisu ei ole võimalik näidata ning programm võib vajada uuendamist. Pahavara jõuab kasutaja arvutisse, kui ta teeb veel ühe kliki ja annab makrodele loa. Ingliskeelne Word küsib kasutajalt „Enable Editing“ ja „Enable Content“, eestikeelne „Luba redigeerimine“ ja„Luba sisu“. Klikkides lubamise nupule, nakatub arvuti Emoteti pahavaraga, kusjuures seadme kasutaja nakatumist ei märka. Pahavara muudab ja täiendab ennast aga pidevalt – CERT-EE on saanud teateid ka parooliga kaitstud zip-failidest, mis tegelikult sisaldavad MS Wordi faili ja Emoteti.
Kuidas end selle eest kaitsta?
Kui saate tuttavalt inimeselt või asutuselt e-kirja, millega on kaasas ootamatu manus või link, siis ärge seda avage. Eriti ettevaatlik tuleb olla, kui kaasas olev fail nõuab avamiseks veel mõne täiendava kliki tegemist. Kui saate e-kirja, mille sisuks olev vestlus ei tundu päris päevakohane, võib olla tegu pahavaraga. Kahtluse tekkimisel informeerige kirja saatjat ning kui olete faili või lingi kogemata avanud, pöörduge kohe oma asutuse IT-toe poole ning teavitage juhtunust CERT-EE-d (cert@cert.ee).
Kuna Emotet levib praegu väga aktiivselt, soovitame ettevõtetel üle vaadata ja vajadusel karmistada oma infoturbemeetmed. Oma IT-partneri ja teenusepakkujaga tuleks läbi arutada järgmised küsimused:
- milliste meetmetega tõkestatakse pahavaraliiklust ettevõtte võrkudes;
- kuidas aru saada, et andmed on varastatud;
- kuidas vältida ja tuvastada nakatumisi nende teenuste puhul, millele saavad töötajad ligi oma isiklikest seadmetest.
Soovitusi, kuidas ennast ja oma ettevõtet kaitsta, vaata ka www.itvaatlik.ee. CERT-EE pakub avalikkusele tasuta analüüsikeskkonda Cuckoo (https://cuckoo.cert.ee/), mille abil saab kontrollida pahavarakahtlusega faile.