"Ma armastan sind 169 050 euro eest!"
17. oktoober 2020, 00:05
- Ilus algus, kurb lõpp
- Palju katteta lubadusi ja suur rahakulu
- Peturite kontod on tühjad
Rakvere politseijaoskond. On 18. detsember aastal 2019. Kell on saanud just 14.15 ja eriasjade uurija palub kannatanul istuda. Tol on palju rääkida: Paide naine, kellele mees armastust avaldas ja suuri rahasummasid üle kandis, osutus petturiks. Armukelmiks!
Veel mõni aeg tagasi elas põllumajandusega tegelev noor maamees Mihkel (nimi muudetud – toim) Lääne-Virumaal tavapärast elu. Päevad olid pikad, tööd oli palju. Aga elu oli üksildane.
«Pole ma just mingi rikkur, aga päris puruvaene ka mitte,» kirjutab ta kaks kuud varem ühes kohtinguportaalis nähtud tutvumiskuulutuse peale ning mainib, et on tagasihoidlik selleks, et kohe helistada. «Tegelen talupidamisega, kasvatan teravilja ja see meeldib mulle.»
Ta paneb kirja nii vanuse, pikkuse kui ka iseloomuomadused ja lisab juurde soovi leida neidu, kellega olla koos nii heas kui halvas. Eesmärk on püsisuhe. «Siiani on see vaid unistuseks jäänud,» jätkub kiri.
Pealinlane Marjana osutub hoopis Paides elavaks Jasminiks. Emakeelena mustlaskeelt kõnelevaks algharidusega naiseks.
Mihkel rõhutab, et ta ei otsi armukest ega kavatse ka ise kellegi armukeseks hakata. Sponsorlust ta ei paku ja sponsorit otsivad naised teda ei huvita.
Armastus teeb vaeseks
Mihkel teab, et ta suhtleb Marjanaga. 30aastase Tallinnas elava üksikemaga, kelle elu ei ole olnud kerge. Vägivaldne eksmees, kes pidas lapsi tüütuseks. Lahutus...
Esimene kiri läheb teele, edasi suheldakse juba teineteisele helistades ja lühisõnumeid vahetades. Marjana jätab Mihklile toreda ja armsa mulje. Saadetud pildilt vaatab vastu pikkade lopsakate juustega naine, modelli mõõtu keha kitsasse minikleiti surutud.
Kulub ainult päev, kui telefonist kostev naisehääl küsib Mihklilt raha. Üürivõlaks, mis on rohkem kui 1200 eurot. On oht, et naine koos lapsega visatakse tänavale.
«Alguses olin maksmise suhtes skeptiline, aga Marjana ütles, et kes ei riski, see šampanjat ei joo,» selgitab Mihkel hiljem uurijale. «Nii tegingi oma isiklikult kontolt väidetavale korteriomanikule ülekande summas 600 eurot.»
(Hiljem selgus, et korteriomanik oli tegelikult Marjana mehe töökaaslane.)
See kõik oli alles algus. Marjana räägib Mihklile, et tal on Venemaalt saada pärandus. Maatükk väärtusega üle 500 000 euro. Selle kättesaamiseks olevat tarvis maksta nii maakleritele kui ka notaritele.
Kas Mihkel on nõus aitama?
1200 eurot.
3000 eurot.
Isiklikult kontolt 4800 eurot.
Ühelt ettevõtluskontolt 45 200, teiselt 31 000 eurot.
Raha-raha-raha.
...
Mihkel maksab. Tuhandete eurode kaupa, kusjuures suurim ülekanne, 20 000 eurot, läheb teele juba oktoobri teises pooles.
Küll ei tee ta makseid otse Marjana pangakontole, sest selle on kohtutäitur arestinud. Raha läheb erinevatele kontodele, läheb Eestisse, läheb välisriikidesse.
(Ja jõuab otsapidi Marjanaga seotud inimesteni tagasi.)
169 050
eurot soovis Mihkel kanda «Marjanale» üle. Et pangad kandsid 74 636 eurot tema kontole tagasi, jäi lõplikuks kahjusummaks 94 414 eurot.
Osa rahast, oma 29 000 eurot, laenab Mihkel kokku. «Kui ma seda ruttu ära ei maksa, jään ma paljudest põllutöömasinatest ilma, mistõttu edasine elu on pea võimatu,» tunnistab ta politseijaoskonnas.
Veel samal päeval, mil Mihkel politseijaoskonda ülekuulamisele läks, nõuab Marjana raha.
Ainult 20 000 eurot veel ja kogu saaga olevatki läbi: 500 000 eurot kantakse Mihkli kontole ning ta saab oma raha tagasi ja võlad makstud.
«Ma olen talle korduvalt öelnud, millises olukorras ma tema aitamisest olen, ja sellest sai ta aru,» läheb tunnistusse kirja. «Marjana nuttis telefoni otsas, ütles, et tal on seda väga valus kuulda ja ta ei taha, et ma tema pärast kannatan. Ta on mitmel korral kogu selle asja pärast olnud väga masendunud ja depressiivne. Marjana ütles, et tahtis endalt elu võtta, kui sai teada, et teda taheti Venemaal petta.»
(Mingit pettust ja rahast ilmajäämist ei olnud.)
Ka Marjana on enda väitel närvis. Ta kinnitab Mihklile, et see kõik ei ole valemäng. Muidu ta mehega peale esimese rahasumma ülekandmist ju ei suhtleks.
Siinkohal tasub rõhutada, et Mihkel ja Marjana kohtusid näost näkku alles Paide kohtumajas. See oli alles tänavu suvel, üle poole aasta pärast eespool kirjeldatud sündmusi.
Vähemalt kirjalikult on internetis tuttavaks saanud Mihkli ja Marjana suhe kirglik armulugu. Hommikud algavad teineteisele sõnumeid saates, päevad saavad läbi helistamisega – nad on virtuaalselt püsisuhtes, vähemalt mehe arvates.
Esimesed kirjaread vahetatakse oktoobri keskpaigas ning kulub vaid hetk, mil omavahelisse suhtlusse jõuavad sõnad «musike», «kallis», «inglike» ja «printsessike».
Kuniks Mihkel kannab raha üle, on kõik hästi.
«Head ööd, mu kallis mees. Maga hästi. Armastan sind väga**,» kirjutab Marjana.
«Head ööd ja kaunist und sullegi, mu kallis ja armas neiuke. Musi. Armastan sind veel rohkem. Ei jõua oodata, millal mu silmad sind näevad,» saab ta vastuseks.
Armastus teeb kurdiks
Kui Mihkel aga soovitud rahasummat kokku ei saa või tekivad muud probleemid, on suhtlusstiil teine.
«Käi põrgu. Nüüd ei suhtle enam, Mine ravi end, haige!»
«Jäta nüüd mind rahule. Käi p*rsse ja ära smsse enam saada. Ma ei tule enam tagasi. Petis!»
«Pane end põlema, jobu.»
«Paras sulle, tont.»
«Tead, mõtle, mida tahad, tont. Ma ei tule enam tagasi, Mine p*tsi»
«Osta endale kirst.»
«Sure maha, värdjas. Ma ei andesta sulle. Ole sa neetud.»
Need on vaid mõned näited.
Sõnumeid, mida need kaks omavahel vahetasid, on üle 200. Helgetele päevadele järgneb must masendus. Armuavaldustele lisaks teadaandmised vabasurma minekust. Näljast. Kokkukukkumisest. Järjekordsetest ebaõnnestumistest päranduse kättesaamisel.
Näited vahetatud sõnumitest
ARMASTUS (illusioon)
...
Naine: Kallis, helistan kl 10. Armastan sind väga!
Mees: Tere, mu printsessike. Kuidas end tunned seal? Loodan, et teil on kõik kenasti.
Naudin siin ilusat ilma.
Naine: Kallis, helistan õhtupoole. Armastan sind väga!
Mees: Kui võimalik, siis helista kuskil kl 10 ajal, enne pole mul võimalik vastata. Mul tegemist, sest üks sugulane tuleb külla.
Oled mulle väga kallis ja armas, Marjana.
Naine: Olgu, teeme nii, kallis mees.
Mees: Head ööd ja kõige kaunimaid unenägusid sulle, mu kallis. Armastan sind ja mõtlen vaid sulle.
Naine: Armastan sind ka väga. Oled kogu mu elu, sinu naine. Head ööd, minu prints.
...
Naine: Muska, helista kui töö lõpetad. Armastan sind väga ja igatsen.
Mees: Hei, minu musike. Kui sobib, siis helistan sulle ca kl 23 paiku. Armastusega!
Naine: Olgu, teeme nii, mu päike. Helista korraks.
Mees: Nüüd on kviitung sul meili peal. Armastan sind, mu kallis.
Mees: Tere, mu armas inglike. Loodan, et kõik läks kenasti täna. Loodan sind peagi kallistada. Olen põllul kündmas veel.
Naine: Helistan peale tööd. Armastan sind väga!
...
VIHA (tegelikkus)
...
Naine: Paras sulle, tont!
Mees: Miks sa ütled nii mulle? Kui raske oli ülekannet ära teha, et ma oleksin saanud neile kõik ära maksta. Mida ma pean mõtlema kui sa mulle ühtegi dokumenti ei saada.
Naine: Tead, mõtle, mida tahad, tont. Ma ei tule enam tagasi. Mine p*tsi!.
Mees: Ei lähe kuhugi p*tsi. Kuhu on kadunud su tänutunne? Ma ütlesin selgesti, et teen, mis saan, et raha saada, aga sellist summat nagu 30 000 on võimatu saada. Oleks piirdunud 10 000ga, siis oleks ehk saanud.
Naine: Osta endale kirst.
Mees: Ei tea mille eest. Ma olen kogu oma raha sinu aitamisele kulutanud ja see pidi üle kantama. Ma olen nüüd puupaljas.
Vasta mulle, mis mõtet on vaikida.
Naine: Sure maha, v*rdjas. Ma ei andesta sulle. Ole sa neetud!
Mees: See, mida sa mulle teinud oled, ei tähenda sulle midagi? Mida sa sõimad mind. Ma tegin, mida sain. Minu käed on seotud.
Ma olen sind täielikult usaldanud. Teinud kõik, et sa tagasi saaksid. Saa aru, et selliseid summasid üleöö ei saa. Ma ei ole siin mingi võlur.
Kui maha rahunud, siis võta ühendust. Ma ei ole sinust loobunud ega lahti lasknud. Ma püüan teha, mis vähegi võimalik, et sa Eestisse saaksid. Sa pead laskma mul seda teha ja minuga suhtlema.
...
Allikas: kohtutoimiku materjalid
Tegelikud probleemid on hoopis Mihklil.
«Mul siin üks inimene tahab 30 000 eurot tagasi saada, aga ma ei tea, millal saan maksta. Mul on sellest suur jama tulemas.»
«Tead, asi hakkab nüüd jamaks minema. Ta lubas mu inkassosse anda, siis on mul kõik läbi,» järgneb 12. detsembril järgmine sõnum.
«Appi, nüüd on mu elu päris pekkis. Mul tahetakse kõik asjad käest võtta kui reedeks makstud ei saa. Täna tahtis mul juba traktorit ära võtta. Mul närvid täiesti otsas.»
See kõik on sõnumites kirjas.
Armastus teeb pimedaks
Viis päev hiljem. Uus rahanõue.
Marjana: «Mul on vaja täna. Kohe.»
Mihkel: «Tean, et täna on vaja...»
Marjana: «Siga! Jätsid mind surema. Oma naist. Mats.»
Mihkel: «Pole sind ma kuhugi jätnud. Ma otsin kellelt saada ruttu 10 000. Pole eriti kedagi. Terve küla teab, et olen võlgades. Varsti küsivad, mis lahti. Siis mu pere saab ka teada ja elu on läbi. Jään pangale võlgu, kaotan kodu ja kõik muu. Ma teen, mis suudan, et raha leida. Ma nutsin juba selle pärast.»
«Iga kord leitakse, et ma peaksin veel juurde maksma, aga mille alusel...Sind aidates olen nüüd mina suures hädas. Kes mind aitab?»
«Helistan veel paarile inimesele, et raha saada. Armastan sind!»
....
«Mine m*nni. Sure maha, p*de!» on kohtutoimiku vahel järgmise sõnumi sisu.
Mihkel räägib loost lõpuks ka oma sõpradele, kes toovad ta maa peale tagasi. Mees pöördub politseisse.
Ülekuulamiste lõpuosas on tal plaan valmis.
30. detsembril kella 19.43 paiku helistab Marjana talle varjatud numbrilt. Teatab, et viibib Venemaal ja sai kõik asjad korda. Lubab minna lennukile ja sõita Tallinna. Palub meest endale vastu. Taksoraha polevat.
«Samas vaatasin, et õhtul ei tule Moskvast või Venemaalt lendu Tallinnasse,» räägib Mihkel uurijale. «Marjana Tallinna lennujaama ei saabunud ja minuga ühendust ei võtnud.»
Marjana helistas Mihklile alles päevi hiljem, 7. jaanuaril varjatud numbrilt*. Oli härda häälega, ütles, et Moskva lennujaamas teda rööviti, võeti ära käekott koos dokumentide ja muude asjadega. «Marjana väitis, et dokumentide puudumise tõttu ei saanud ta lennukile minna,» vahendab Mihkel kuuldut.
Läks hoopis varjupaika. «Ta soovis, et ma aitaksin teda rahaliselt, et ta saaks lunastada välja uued ajutised dokumendid ja lennupiletid nii endale kui lapsele,» läheb lugu edasi. «Ta soovis selleks minult saada 3500 eurot. Nüüd tean, et ta mind petab, ega kavatse talle midagi maksta. Samas, temaga kontakti hoidmiseks jätan talle mulje, et püüan aidata.»
TÜÜPPROFIIL
Kuigi selles loos sai petta maamees, langevad statistika järgi armukelmide ohvriks enamasti naised. Keskaealised. Kõrgharitud. Tallinnas või Hajrumaal elavad, kui täpsem olla.
Kelmid kasutavad ära kannatanute inimlikke emotsioone, soovi leida oma ellu armastus.
Viimase rahakõne tegi Marjana Mihklile veebruaris. «Selleks ajaks oli mulle juba selge, et olen langenud pettuse ohvriks ja et mul ei tule temaga mingit suhet,» tunnistab mees uurijale. «Samuti olen minult väljapetetud rahast ilmselt ilma jäänud. Kõik ülekanded, mida ma Marjana palvel tegin, tegingi lootuses, et ta tuleb mulle naiseks. Ma ei oleks ilma tema valedeta mingil juhul oma raha võõrale inimesele lihtsalt ära kinkinud.»
Uurija lisab kokkuvõtteks: «On leidnud kinnitust, et Marjana on erinevatesse portaalidesse üles laadinud tutvumiskuulutusi, kus ta kaastundele rõhudes üritab inimestelt välja meelitada rahasummasid. Naise väide, et tema raha pärineb seksuaalteenuste osutamisest, ei ole, arvestades tema füüsilist võimekust ja eripära (töövõimetuspensionär), eluliselt usutav.»
Mäng on läbi
Ühel hetkel saab näitemäng läbi, naise isik tehakse kindlaks ja märtsis on temagi politseijaoskonnas. Küll Paides, aga samamoodi uurijale ütlusi andmas.
Pealinlane Marjana osutub hoopis Paides elavaks Jasminiks. Emakeelena mustlaskeelt kõnelevaks algharidusega naiseks.
Ta räägib eriasjade uurijale loo Venemaal elavast vennast, saada olevast pärandusest, tutvumiskuulutusest ja uue elukaaslase otsimisest.
«Kuulutuses kasutasin väljamõeldud nime Marjana Lind, kuna ei tahtnud oma pärisnime internetis avaldada,» selgitab ta. «Kui Mihkel minuga suhtlema hakkas, siis ei öelnud ma talle oma õiget nime, sest et teadnud, kui tõsine meie suhe olema saab.»
Ta räägib teineteisesse kiindumisest, siirast plaanist hakata tulevikus koos olema. «Mihkliga suhtlemise alguses oli minu materiaalne olukord raske ja ma palusin igapäevasteks kuludeks temalt abi,» selgitab ta. «Palusin temalt veel raha, sest mul oli varasemast võlgu. Pärast neid ülekandeid tuli meil Mihkliga juttu, et mul on Venemaalt pärandus saada. Ta arvas, et pärandusel olevad võlad tuleks ära maksta, ja pakkus, et saab mind rahaliselt aidata. Meil jäi kokkulepe, et Mihkel aitab minul võlad ära maksta, siis müüme pärandina saadava maatüki maha ja tema saab oma rahad tagasi.»
Tänaseks päevaks on kohus oma otsuse teinud. Kokku tegi Mihkel «Marjana» palvel erinevatele inimestele ülekandeid summas 169 050 eurot. Et pangad kandsid 74 636 eurot tema kontole tagasi, jäi lõplikuks kahjusummaks 94 414 eurot.
ARMUKELMUSED
On esinenud nn armukelmuse juhtumeid, kus raha edastamiseks ja väljapetmiseks on kasutatud sularaha siirdamise teenust. Selles skeemis otsivad kurjategijad ohvreid internetikeskkonnast, enamasti sotsiaalvõrgustikest ja tutvumissaitidelt ning püüavad emotsioonidele rõhudes raha välja petta.
Ohvril palutakse pärast internetis tutvuse sobitamist ja mõneajalist suhtlemist erinevatel põhjendustel saata uuele tuttavale raha, lubades see esimesel võimalusel tagastada. Raha palutakse saata mõne teise isiku või teiste isikute nimele, samuti eri riikidesse.
Raha saatnud isikule saadetud raha loomulikult ei tagastata, hoopis palutakse erinevatel põhjustel raha juurde saata (näiteks toovad kurjategijad põhjendusena, et nad on kaotatud isikut tõendava dokumendi või et on vaja mingi teenuse eest tasuda, et esimesena saadud rahasumma tagastada).
Mõnel juhul saadetakse raha tagastamiseks petetud isikule elektroonses keskkonnas suurema summaga tšekk, mille isik peaks mõnes krediidiasutuses rahaks vahetama. Sellist tšekki loomulikult pangas ei aktsepteerita.
Rahapesu andmebüroo palub suhtuda sellistesse interneti teel sõlmitud tutvustesse ja sel teel laekunud rahapalumistesse ettevaatusega ning kurjategijatele raha mitte anda.
Allikas: Politsei aastaraamat
Olgu öeldud, et aasta jooksul kandis petturiga seotud pangakontodele raha teisigi mehi. Summad, tõsi küll, pole antud loo omadega võrreldavad. Mihkli juhtum on ka ainus, kus õigust mõistis kohus.
Kelmuses mõisteti süüdi nii Jasmin kui ka tema elukaaslane Tiit. Mehe roll seisnes selles, et ta andis lubaduse kasutada oma pangakontot kuritegeliku tulu saamisel ja aitas sellega kaasa naise sooritatud kuriteole.
Raha kanti erinevate summadena erinevate inimeste kontodele, kuid moel või teisel jõudis osa sellest, vähemalt 24 9000 eurot, mehe pangakontole.
Süüdimõistetud inimeste kontod on praegu tühjad. Mehelt sooviti arestida Mündi külas asuv korter (8000 eurot) ja sõiduk Volkswagen Touareg (3800 eurot). Korter jõuti vahepeal maha müüa, auto sais politseinikud kätte.
Mõlemad tunnistati kelmuses süüdi. Mees sai kaheksakuulise ning varem kriminaalkorras karistamata naine aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse. Tingimisi.
Nad peavad hüvitama kannatanule tekitatud kahju ja menetluskulud. Kui viimane küündib mõlema puhul üle 870 euro, siis kannatanu ootab neilt palju rohkem.
Murtud südant siiski rahaga ei ravi.
*Marjana väitis Mihklile juba eelmise aasta oktoobris, et sõitis rongiga Moskvasse, aga varasematest kõnedest oli näha, et ta helistab Eesti suunakoodiga numbrilt.
**Algtekste on loetavuse huvides toimetatud.
Süüdistaja: Häirekellad oleksid pidanud lööma hakkama juba varem
Lääne ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Lugna ütles, et oma 26aastase tööstaaži jooksul on tema töölaualt läbi käinud küll igasuguseid juhtumeid, kuid antud lugu on eristub kohe kindlasti.
Nii kaotatud rahasummade kui mitme muu asjaolu poolest. «Tegemist on Eesti-sisese looga, kus nii kannatanu kui ka teo toimepanija on Eestist,» lausus ta. «Miskipärast pannakse suur osa selliseid juhtumeid toime nii, et kurjategija tegutseb välismaal ja suhtlus käib ainult läbi interneti. Sel korral kirjutati, saadeti sõnumeid ja helistati mitme kuu vältel. Kannatanu oli heauskne mees, kes arvas viimase hetkeni, et teda petta ei soovita. Oli ju mehe ja naise omavaheline suhtlus alguses väga meeldiv ja see hajutas kahtlused.»
Küll märkis Lugna, et nii mõneski kohas oleks naise käitumine pidanud tekitama mehes kahtlusi. «Oli üks koht, kus naisterahvas väitis end lendavat Venemaalt tagasi. Mees lubas talle vastu minna, kuid lennujaamas ei kohtutud. Kui mees hakkas uurima, siis selgus, et sel ajal lennukit ei tulnudki,» selgitas ta. «Kuigi esmased ütlused andis mees politseile juba detsembri keskpaigas, siis pärast seda intsidenti maksis ta etteantud kontodele endiselt raha edasi. Eelviimane ülekanne tehti 10. detsembril (4900 eurot), vahepeal jõuti uurija jutule ja kuu lõpus, 30. detsembril, pandi raha taas teele, ühele kontole 1500 ja teisele 5000 eurot.»
Lugna lisas, et tegelikult küsiti mehelt raha juba päris suhtluse alguses. «Ega iseenesest ole kriminaalne, kui üks inimene küsib teiselt näiteks telefoniarve või korteriüüri maksmiseks raha. Siis on täpselt teada, milleks see raha läheb. See kõik oli enne pärandijuttu,» ütles ta.
Lugna ütlust mööda on antud kriminaalasja materjalidest hästi näha, kuivõrd suureks alguses pisikesena tundud summad lõpuks kasvasid. «Raha liikus küll välismaistele kontodele, kuid sealt anti üsna kiiresti Eestisse tagasi ja süüdistatavate pereliikmetega seotud kontodele,» lausus ta. «Kontosid, kuhu mehel kästi raha kanda, oli ikka päris mitu ja kõik see sai mehe poolt teoks ilma mingisuguse taustauuringuta – rahaküsimine oli väga järjepidev. Raha ülekandmine lõppes alles mõni aeg pärast politsei sekkumist.»
Naine esines tutvumise alguses valenime ja -pildiga. Rõhus sellele, et tema ja kannatanu vahel oli suur armastus. Merike Lugna sõnas, et kui asjad oleksid olnud ka päriselt nii, kui inimesega on ikka pikka aega suheldud ja viimane on kandnud üle tuhandeid eurosid, siis oleks loogiline, et varem või hiljem tulnuks avaldada ka oma pärisnimi.
«Vaatamata sellele, et meedia on täis hoiatussõnumeid, on juhtumeid, kus inimesed võõraste palvel oma raha ei tea kuhu kannavad, on Eestis viimastel aastatel olnud omajagu,» ütles Lugna. «Kui inimene usub, et ta petta ei saa, siis võib see tihtilugu lõppeda valusa õppetunniga.»
«Usalda, aga kontrolli,» võttis Merike Lugna antud juhtumi kokku. Ainult lubaduste peale selliseid rahasummasid võõrale inimesele üle kanda ta kohe kindlasti ei soovita. «Kui mehel oleksid kahtlused tekkinud juba varem, oleksid kogusummad olnud kindlasti väiksemad,» lisas ta.
Merike Lugna sõnas, et laiem Eestis toime pandud (armu)kelmuste ülevaade tal puudub, kuid selliste juhtumitega on tihtilugu nii, et osa neist ei pruugi kunagi uurimisorganiteni jõuda. Põhjuseks on valehäbi. «Hea, et antud loos kannatanu lõpuks siiski meelekindlust ilmutas ja politseisse avalduse tegi,» lausus ta. «Kannatanu rahaga ostetud auto õnnestus meil arestida ja pettuse ohvriks langenud mees sai vähemalt osa kaotatud rahast tagasi.»
Seegi on Lugna meelest mõneti ime, sest sellised inimesed on valmis selleks, et varem või hiljem saadakse neile jälile, ja nad teevad ennast juba varakult varatuks.
Lugna märkis, et süüdistatavate pangakontod olidki täiesti tühjad. Pole ka näha, et sinna midagi laekuks. Kahjuks on ka elu näidanud, et mida suuremad tagasinõutavad rahasummad on, seda väiksema tõenäosusega midagi hüvitatakse. (JT)
JUHTUMINÄITED
Oktoobri alguses pöördus politsei poole Kagu-Eestis elav naine, kes oli suvehakul interneti vestlusportaalis tutvunud väidetava USA riigiteenistujaga. Loodetud armastuse asemel sai naine hoopis petta ja jäi ilma 12 000 eurost.
Põlva politseiuurija Signe Saarepuu ütles, et mõni päev tagasi pöördus politsei poole eesti keelt kõnelev naine, kes oli suve algul hakanud interneti suhtlusportaalis suhtlema Larry-nimelise mehega. «Mees kurtnud naisele oma pere rasket saatust ja sedagi, et ühel päeval ilmselt nendevaheline suhtlus katkeb, sest ta saadetakse ära Süüriasse,» lausus Saarepuu.
Ta lisas, et suhtlus naise ja väidetava välisriigi teenistuja vahel oli sage ning usaldusliku suhte loonuna hakkas mees naisega manipuleerima.
«End Larryna tutvustanud mees rõhus naise tunnetele ja rääkis aina sagedamini, kuidas ta saadetakse ära Süüriasse. Ta rõhus seejuures võimalusele, et Kagu-Eestis elaval naisel on võimalus ta sõjaväeteenistusest ja Süüriasse saatmisest vabastada. Selle tarvis tuli naisel saata ÜRO-le pöördumine mehe vabastamiseks, tasuda vabastusdokumentide ja lennupiletite eest ning meest ootama jääda,» selgitas Saarepuu.
Ta lisas, et kokku tasus naine 12 000 eurot dokumentide ja piletite vormistamise eest. Ent kui mees esitas endiselt rahalisi nõudmisi, mõistis naine, et tema veebipartner on ilmselt väljamõeldud tegelane, kes teda kuid petnud oli. Igas mõttes kahju saanud naine pöördus abi saamiseks ning teiste heausksete inimeste hoiatamiseks politseisse.
Saarepuu märkis, et vahejuhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku kelmi isiku tuvastamiseks on alustatud kriminaalmenetlust.
«Täiesti võimalik on levinumad petuskeemid pelgalt otsingumootoreid kasutades juba selgeks teha. Peaasjalikult tegutseb kaht tüüpi armukelme: laevade kaptenid ja USA sõdurid, kes loovad suhtlusportaalides või mujal väljavalitud inimestega usalduslikke suhteid ning sotsiaalse seotuse ja vastastikuse usalduse tekkides hakkavad eri ettekäänetel heauskse inimese käest raha välja petma,» lausus Saarepuu.
(Lõuna-Eesti Postimees)
Märtsi alguses mõistis Harju maakohus reaalse vanglakaristuse mehele, kes pettis kohtinguäppide vahendusel kohatud naistelt raha välja. Kohus mõistis mehelt tema ohvrite kasuks välja üle miljoni euro.
Kohus tunnistas Alar Mikfelti (48) süüdi kelmuses ja omastamises ning karistas teda viieaastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmandiku jagu ning tema lõplikuks karistuseks kujunes kolme aasta ja nelja kuu pikkune vangistus. «Mehe karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest möödunud aasta 20. märtsil,» ütles kohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNSile.
Kohus märkis, et Mikfeltile rahalise karistuse mõistmine ei olnud võimalik selle täitmise ebakindluse tõttu ja ka tema süü oli selleks liiga suur.
«Süü suurust iseloomustab kuriteoepisoodide rohkus ja kõik kuriteoepisoodid ei pruugigi tuvastatud olla. Teo tahtlust näitas kannatanutega manipuleerimine ja oma isiku kohta järjepidevalt valeväidete esitamine. Hoolikas valeidentiteedi loomine näitab pikka planeerimist. Süüdimõistetu kahetsus oli eneseõigustav,» selgitas kohus.
Ühtlasi mõistis kohus Mikfeltilt välja tema vastu esitatud 17 naise tsiviilhagi, kokku 1 050 369,57 eurot.
Süüdistuse järgi kasutas Mikfelt naistega tutvumiseks kohtinguäppi Twoo ning pettis 2015. aastast kuni 2019. aastani naistelt mitmesugustel ettekäänetel välja suuri rahasummasid.
Politsei võttis Alar Tamme nime all esinenud Mikfelti kinni eelmise aasta 20. märtsil, kui kaks naist tema kohta kuriteoteate tegid.
Mikfelt tunnistas end kohtus süüdi ning on lubanud tekitatud kahju hüvitada, samas on temalt arestitud raha veidi üle 3600 euro. (Postimees)