/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2020/04/07/13045446t1h6554.jpg)
20. oktoobrist algab lõhelistele täielik püügirahu, mis kestab 30. novembrini. Seoses lõheliste kudeajaga on Keskkonnainspektsioon koos vabatahtlike kalakaitsjatega tugevdanud järelevalvet lõhejõgedel.
Algab lõhelistele täielik püügirahu
„Usume, et kõik seaduskuulekad kalastajad mõistavad piirangute vajadust ja peavad neist kinni. Igaks juhuks kordame üle, et kõik kalapüügieeskirja piirangute lõpukuupäevad on sisse arvestatud. Kui keeld kehtib 30. kuupäevani, siis sel päeval ei tohi veel püüda,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Aare Pai.
Pai lisas, et püügirahu ajal saab kalastuskaardi alusel püüda lõhet ja meriforelli vaid Jägala ja Narva jões. Ühtlasi tuletas ta püügihuvilistele meelde, et Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on 20. oktoobrist 30. novembrini kalapüük harrastuskalapüügivahenditega keelatud.
Nagu igal sügisel, on Keskkonnainspektsioon ka käesoleval aastal alustanud kontrollreididega Põhja-Eesti jõgedel, et tagada merest jõgedesse kudema siirduvatele kaladele kuderahu.
Nagu igal sügisel, on Keskkonnainspektsioon ka käesoleval aastal alustanud kontrollreididega Põhja-Eesti jõgedel, et tagada merest jõgedesse kudema siirduvatele kaladele kuderahu.
Sellest hoolimata leidub isikuid, kes püügipiirangutest ei hooli. Eelmisel nädalal tabati Lääne-Virumaal Mustoja jõel koostöös vabatahtlike ning politsei koerajuhiga ahinguga kala püüdnud isikud, kes üritasid püütud kalu ära peita. Selgus, et tegemist on inspektoritele juba tuttavate isikutega, keda on varasemalt tabatud elektripüügivahendiga röövpüügil. Lisaks kopsakale rahatrahvile tuleb neil nüüd tasuda ka keeluajal püütud kalade eest keskkonnale tekitatud kahju.
„Inspektsioonile on kontrollimistel oma abikäe ulatanud vabatahtlikud Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse töörühmast, samuti Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitseliidu Viru Malev. Ühine koostöö on tulemuslik, sest mida rohkem liigub kuderahu tagamiseks jõgede ääres inimesi, seda väiksem on tõenäosus röövpüüdjatel kudevate kalade püüdmiseks,“ ütles Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna peainspektor Uno Luht.
Harjumaa inspektorid hoiavad juba septembri algusest saadik kriitilisematel püügikohtadel silma peal. Septembri lõpus tuvastasid inspektorid koos Eesti Kalastajate Seltsi liikmetega Vasalemma jões ebaseaduslikult püügile paigaldatud nakkevõrgu. Pärast tundidepikkust ootamist tabati röövpüüdja, kelle suhtes alustati väärteomenetlust. Ka selle juhtumi puhul kaasati politsei koerapatrull.
Valgejõel, kohas, kus kalapüük on aastaringselt keelatud, tabati üks ja Jägala jõe paisu all keelualas kolm kalastajat, kelle suhtes alustati väärteomenetlused. Kokku on Harjumaal alustatud erinevate püügirikkumistega seoses 15 väärteomenetlust.
Lisaks alustati üks kriminaalmenetlus, mis oli seotud jõesilmude püügiga. Septembri keskel leidsid inspektorid Pudisoo jões ebaseaduslikult püügile asetatud mõrra ja pikema järelevalve tulemusena tabati ka mõrra omanik, kelleks osutus üks kutseline kalur.
Narvas tabati möödunud neljapäeva öösel tänu Politsei- ja Piirivalveameti kaameratele kaks nakkevõrgu püügile pannud isikut. Tegemist oli loata tegevusega, sest selles kohas on võrgupüük täielikult keelatud. On lubatud ainult spinninguga püük kalastuskaardi alusel. Röövpüügiga seoses alustati väärteomenetlust. Lisaks trahvile tuleb ühe võrgus olnud lõhe eest hüvitada mitmekordne keskkonnakahju.
Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest.
Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.
Rikkumiste ärahoidmiseks ja lõheliste hea käekäigu tagamiseks saab kaasa aidata iga keskkonnast hooliv inimene. Märgates kahtlast tegutsemist jõe suudmealal või alamjooksul, tuleks sellest teada keskkonnainfo telefonile 1313.