Keskkonnaministeeriumi projektijuht Triin Kommer sõnab, et LIFE programmist saab taotleda toetust just laia ulatusega projektidele, milleks alati paraku Eestis vahendeid ei jagu. „Eestis on LIFE-st rahastuse saanud 40 projekti kogusummas 46 miljonit eurot ning paljud neist on pälvinud ka avalikku tähelepanu, kuid paraku ei oska eestlased neid just selle programmiga seostada. Näiteks on ju teada Pärnu linnalehmad, soode taastamine või nahkhiirte kaitse,“ selgitab Kommer, lisades, et positiivne on, et ligi viiendik elanikkonnast on keskkonnateemadest väga huvitatud ning seega potentsiaal LIFE-st teadlikkust suurendada on igati olemas.“
Mitmekordse LIFE projektide kogemusega on näiteks Eesti Loodushoiu Keskus, kes on edukalt ära teinud rõõmsate nimedega projektid nagu Happyriver, Happyfish ja Springday. 2018. aastal taastati LIFE Happyriver käigus Laeva jõgi ja asustati sinna tõugjat. Samuti on projektid saanud kõrgeid tunnustusi nii Euroopast kui ka võitnud kahel korral Eesti keskkonnateo tiitli. “Kui tunned, et keskkond vajab milleski olulises abi ja sul on ideid, kuidas seda pakkuda, selgub peagi, et suudad kõnetada ootamatult paljusid ning su idee leiab ka elluviimiseks vajaliku toe,“ julgustab Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlane Meelis Tambets LIFE-i abil oma keskkonnaunistusi teoks tegema ning tehtut ka teistele tutvustama.
„LIFE on hea võimalus Eestisse rahastust tuua ja ning eestlastel on seal võrdsed võimalused kogu Euroopaga oma projektidele toetust saada. LIFE programmist võivad taotleda kõik Euroopa Liidus registreeritud juriidilised isikud,“ tutvustab võimalusi KIKi projektijuht Gady Künnapuu. „Julgustame keskkonnarahastusest huvitatuid rohkem LIFE programmi kohta uurima ning meiega ühendust võtma. Töötame selle nimel, et leida parimaid lahendusi, kuidas pakkuda mitmekülgset tuge nii uutele LIFE programmist taotlejatele kui ka juba käimasolevate projektide vedajatele. Samuti näeme vaeva, et leida lahendusi riikliku kaasrahastuse võimaldamiseks. Taotlusvoorud toimuvad kord aastas.“