Hooletu suitsetamine on nõudnud tänavu 14 inimelu

Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90% kõigist kopsuvähi juhtudest. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

2020. aasta esimese üheksa kuuga hukkus Eestis tuleõnnetustes 25 inimest, hukkunu keskmine vanus oli 60 aastat. 

Eluhoonetulekahjusid on tänavu olnud 450. Hooletu suitsetamise tõttu puhkenud tulekahjus hukkus 14 inimest, vigastada sai 29 inimest. Mullu hukkus aasta esimese üheksa kuu jooksul hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjudes 16 inimest. Kuigi olukord on varasemate aastatega võrreldes küll pisut paranenud, on suitsetamine jätkuvalt üks olulisemaid eluhoonetulekahjude tekkepõhjusi.

Suitsetamise tõttu on tänavu saanud alguse 85 eluhoonetulekahjut, neist 20 on saanud alguse rõdult. Põhjuseks on olnud nii ülemistelt rõdudelt alla visatud suitsukoni kui ka suitsukoni ebapiisav kustutamine või valesti valitud tuhatoos. „Tuleb meeles pidada, et hooletu suitsetamise puhul võib tulekahju puhkeda väga lihtsalt ja kiiresti – piisab sellest, kui hõõguv suitsukoni satub kokku põlevmaterjaliga,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets ja tõi näiteks, et ühtviisi ohtlikud tegevused on sigareti suitsetamine voodis ning hõõguva suitsukoni alla viskamine rõdult, sest mõlemal juhul on oht tulekahju puhkemiseks suur. „Piisab sellest, et säde langeb kuivale ja kergesti süttivale pinnale ning põleng võib puhkeda juba sekunditega.“

„Puust ja punaselt öeldes – kui inimesed muudaksid juba homme oma käitumisharjumusi ja suitsetaks edaspidi õues, oleks igal järgmisel kuul Eestis üle kümne kodus puhkenud tulekahju vähem ning tulesurmad ja vigastused muutuksid haruldasemaks,“ lisas Saaremets.

Eluhoonetulekahjusid on tänavu olnud 450. Hooletu suitsetamise tõttu puhkenud tulekahjus hukkus 14 inimest, vigastada sai 29 inimest.

Rõdul suitsetades tuleb lisaks tuleohutusele arvestada ka naabritega. „Korteriomanike kohus on kasutada nii korteriomandit kui ka hoone kaasomandis olevaid osi heaperemehelikult ja teiste kaasomanike huve kahjustamata. See tähendab, et kui kaasomanikke häirib teise omaniku rõdul toimuv tegevus, näiteks suitsetamine, grillimine vms, tuleb taoline tegevus viivitamatult lõpetada. Suitsetajatel peaks olema  eluhoonest kaugemal vastav ala, kus suitsetamine kaaskodanikke ei häiri, täpselt samuti nagu mõni maja on rajanud endale hoonest kaugemale nõuetele vastava grillikoha,“ selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mullu hukkus tuleõnnetustes aasta esimese üheksa kuuga 26 inimest, hukkunu keskmine vanus oli 60 aastat. Eluhoonetulekahjusid oli 2019. aasta esimesel üheksal kuul 518 ning hooletu suitsetamise tagajärjel puhkenud tulekahjus hukkus 16 inimest.