Türi lapsed annavad panuse olulisse uuringusse

Kuidas toimid sina: Maarja Brause (vasakult) juhendusel läbivad Kevade kooli õpetaja Marge Pener, Türi põhikooli hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator Sirli Biene ja kooli direktor Ervin Jürisoo virtuaallaual näitliku teraapiatunni. Foto: Dmitri Kotjuh

Sellal kui järjest enam räägitakse digimaailmaga kaasnevast negatiivsest mõjust lastele ja noorukitele, on Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogia osakond välja töötanud meetodi, mis kasutab just digi- ja virtuaalmaailma selleks, et end näiteks koolis tõrjutuna tundvatel lastel oleks võimalik suhtlusoskust parandada ja mitmesugustes olukordades toime tulla.

Juba lähinädalatel saavad sellest maailmaski veel suhteliselt uudsest treeningmeetodist osa Türi põhikooli lapsed.

Kolm aastat tagasi tegi rühm Tartu Ülikooli ja ülikooli kliinikumi spetsialiste häiritud või vähese sotsiaalse tunnetusega laste ravis midagi erakordset. Nad kasutasid laste sotsiaalsete oskuste parandamiseks Eestis esimest korda puutetundlikke ekraane ja virtuaalreaalsust.

Teadlaste rühma loodud teaduspõhine sekkumine – video­stsenaariumid ja virtuaalreaalsed ruumid – julgustasid laste omavahelist verbaalset ja mitteverbaalset suhtlust.

Ülikooli abiga Türile jõudnud virtuaallauateraapias käima hakkavaid Türi põhikooli lapsi ning neid lapsi, kes kindlasti peaksid abi saama, aitavad välja selgitada põhikooli hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator ja psühholoog.

Uuringus osa võtnud laste sotsiaalsete võimete paranemist täheldasid teadlased pärast seda, kui lapsed olid läbinud kümme poolteisetunnist uue põlvkonna tehnoloogiliste platvormidega treeningut.

Tänavu kevadel kaitsti Tartu Ülikoolis edukalt ka selleteemalist doktoritööd. Lähinädalatel jõuab põnev teraapiameetod Türi põhikooli II–IV klasside (8–13 aastased) lasteni.

Türile tuli virtuaallaud ja muu sinna juurde kuuluv tehnika neuroloog Maarja Brause eestvedamisel. Kui Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõud dr Anneli Kolk pakkus Brausele võimalust liituda uuringurühmaga ja teraapiavormi edasistesse arengutesse panustada, oli ta kohe nõus. Ent seadis tingimuse teha seda kodulinnas Türil ja aidata ka kohalikku kogukonda.

«Olen Anneli Kolgiga teinud teaduskoostööd juba 2005. aastast, vahepeal tuli küll pikem paus sisse, sest kolisin elama Soome, ent nüüd suhtleme jälle tihedalt ja meie koostöö jätk ongi seesama virtuaallaud ja sellel põhinev uuring,» lausus Brause.

Maarja Brause selgitusel on see puutetundlik interaktiivne laud, mis on ühendatud arvutiprogrammiga. Programm sisaldab mõttemänge, joonistamist, puslesid. Teraapias mängib programm ette ka elulisi olukordi, kus lapsed saavad oma sotsiaalseid oskusi proovida ja arendada,» lausus Brause.

Teraapiatund, milles viibib korraga kaks last, toimub virtuaalse laua ümber, kus lapsed otsivad lahendusi tavaelus esinevatele olukordadele, olgu see kodus, koolis või sõbra juures külas.

Lapsed peavad analüüsima programmi ette antud lühikestes lavastatud videoklippides nähtavaid konfliktolukordi ja leidma neile lahendusi. Teraapiatundide kaudu koguvad lapsed julgust ja enesekindlust edaspidiseks, kui peaksid sattuma samasugustesse olukordadesse, tutvuma uute inimestega.

Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogia osakonna juhataja Anneli Kolgi selgitusel ollakse endiselt arvamusel, et lapse sotsiaalne võimekus areneb iseenesest, aga teadlased on leidnud, et umbes kümme protsenti isegi tavaarenguga lastest ei suuda väga hästi suhelda.

Raskused suhtlusolukordadega hakkamasaamisel päädivad häiretega laste puhul sageli koolikiusamisega. Põhjuseks on laste puudlik omavaheline koostöö, arutelu, oskused vestlust algatada, jätkata, eriti väljaspool kodu ja kooli. Teadlased nimetavad seda sotsiaalsete oskuste defitsiidiks või sotsiaalse kognitatsiooni häireks.

Uudse teaduspõhise virtuaalreaalse keskkonna loonud teadlased rõhutavad, et neuropsühholoogiliste ja sotsiaalsete häirete õigeaegne diagnoos on väga tähtis, sest siis on seda võimalik uue tehnoloogia plaanipärase kasutusega ravida.

Ülikooli abiga Türile jõudnud virtuaallauateraapias käima hakkavaid Türi põhikooli lapsi ning neid lapsi, kes kindlasti peaksid abi saama, aitavad välja selgitada põhikooli hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator ja psühholoog.

Sel nädalal käisid direktor Ervin Jürisoo ja hariduslike erivajadustega õpilaste koordinaator Sirli Biene Kevade kooli sisse seatud teraapianurgas programmiga tutvumas ning tegid Maarja Brause juhendusel näitliku teraapiatunni läbi.

Sirli Biene hinnangul annab uudne meetod laste suhtlusoskuste parandamiseks koolile võimaluse ses suhtes suure sammu edasi astuda. «Leiame üles need õpilased, kellel saame aidata sotsiaalseid suhtlusoskusi arendada,» sõnas ta.

Biene ei osanud öelda, kui palju on Türi põhikoolis selliseid õpilasi, ent ilmselt tuleb neid järjest juurde. «Eks nutimaailm teeb oma töö,» märkis ta.

Ka direktor Ervin Jürisoo nõustus, et nende laste arv järjest suureneb – see on kindel mis kindel. «Me kindlasti pingutame selle nimel, et koostöö edeneks, ja leiame need lapsed, kes vajavad abi, ning ootame huviga uuringu lõpptulemusi,» ütles ta.

Tõenäoliselt alustab esimene, II–IV klasside õpilastele mõeldud teraapiasessioon juba novembris ja vältab kolm kuud. Maarja Brause rõhutas, et uuringust osavõtt on vabatahtlik ja programmis osalemine kooskõlastatakse loomulikult lastevanemaga.

Ülikool on välja töötanud nõusolekulehed ja muud küsimustikud, mis on läbinud eetikakomisjoni ekspertiisi ja saanud heakskiidu. Osalemiseks võib soovi avaldada ka lapsevanem, võttes ühendust Sirli Biene või Maarja Brausega.

«Otsime uurimustöö tarvis kontrollgruppi ka neid lapsi, kellel teadaolevalt sotsiaalseid probleeme ei esine. See annab võimaluse panustada teaduse arengusse ning saada osa kolmekuulisest sotsiaalsete oskuste arendamise treeningprogrammist, mis on tehtud lastele põnevaks ja atraktiivseks. Osaleda saab kasvõi koos oma parima sõbraga,» selgitas Maarja Brause.

Tartus tehakse Brause ütlust mööda sama teraapiat neuroloogiliste kahjustustega laste peal, kellel on näiteks epilepsia või ajukahjustus.

«Meie võtame vaatluse alla need lapsed, kes on koolis võibolla natuke tõrjutud, enesesse tõmbunud. Programmis osalemine on lastele andnud juurde julgust ja enesekindlust ning nii mõnigi on leidnud treeningpartneris hea sõbra,» selgitas ta.

Brause lisas, et treeninguid teevad spetsialistid-juhendajad, kes lastega sotsiaalsete olukordade üle arutlevad, aitavad neil lahendusi leida ja julgustavad neid tegutsema.

Juhendajaks treenitakse mitut inimest, kel kõigil on pädevust treeningut läbi viia ja sobiv erialataust. Projekt algab praegu Türi põhikoolis, kuid kindlasti võivad meetodist soovi korral osa saada ka teised valla haridusasutuste õpilased ning rehabilitatsiooniteenuseid vajavad lapsed Järvamaalt.

Esimest korda proovitakse meetodit ka Kevade koolis õppivate intellektipuudega laste peal, kellel on sotsiaalset võimekust programmist osa võtta.

Treening sobib kõikidele, ka täiesti tervetele ja hästi toime tulevatele lastele, sest väikest sotsiaalset ärevust tunnevad aeg-ajalt kõik, ka täiskasvanud. Kõige olulisem on lapsi toetada, kannustada, julgustada ja pakkuda huvitavaid positiivseid meetodeid, mille abil lapsed õpivad kogu eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi.