Kohalikel omavalitsustel on oluline roll jäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Selle kaudu aitavad omavalitsused täita jäätmete ringlussevõtu eesmärke Eestis.
Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga kohalikku omavalitsust korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Vähemalt segaolmejäätmete äraveo on korraldanud kõik sellise kohustusega omavalitsused.
Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas ja kuidas täidavad KOVid neile ette nähtud kohustust jäätmehoolduse organiseerimisel. See annab teavet, kui tõhus on olnud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi jäätmealane teavitus- ja nõustamistöö KOVidele.
2020. aastal on Eestis endiselt 17 sellist omavalitsust, mille elanikel on tegelikult võimalik koduväravas ära anda vaid segaolmejäätmeid.
Järjest enam kohalikke omavalitsusi on teinud pingutusi laiapõhjalisemalt korraldatud olmejäätmete veo nimel. „Samas tuleb kohalikel omavalitsustel jätkata sihipärast tööd, et suuremale osale Eesti elanikkonnast oleks võimaldatud rohkemate liigiti kogutud jäätmete äravedu,“ sõnas Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Katrin Kaare.
Kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestab, kuidas omavalitsuses jäätmeid liigiti koguma peaks ning millised jäätmed tuleb elanikel ise jäätmejaama viia, siis ülevaate tegelikust olukorrast annavad KOVide korraldatud jäätmeveohanked.
2020. aastal on 14 omavalituses jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu. 2019. aastal oli selliseid KOVe veel 16.
Positiivne on see, et suurenenud on nende KOVide hulk, kus jäätmehoolduseeskirjaga nähakse ette ka teiste olmejäätmeliikide (vanapaber, biolagunevad jäätmed, suurjäätmed ja pakend) äravedu.
Vaatamata sellele, et jäätmehoolduseeskirjade järgi kavandatakse lisaks segaolmejäätmete äraveole korraldada ka teiste jäätmeliikide äravedu, on paljudes KOVides jäetud need lisateenused hankimata. „Ideaalis peab hanke korraldama vastavalt jäätmehoolduseeskirjale, kuid päriselus seda alati ei tehta,“ ütles Katrin Kaare.