/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
Augusti alguses kirjutas Järva Teataja Türi spordihoonest, millest oli saanud hiiglaslik valgusinstallatsioon ja kõik suure hoone neli külge olid värvilise valgusvaibaga kaetud.
Türi abivallavanem Elari Hiis selgitas toona, et tegemist on spordihoone valgustuse ühe komponendiga. „Terve hoone perimeetris LED-valgustus, millega saab seintele kuvada erinevaid valgusmänge. Välisvalgustus on arvutiga juhitav, seintele saab kuvada kõikvõimalikke värve ja erinevaid mustreid-kujundeid,“ selgitas ta.
„Äge iluelement,“ hindas Elari Hiis nähtut. „Samas peame seda kasutades arvestama ka valgusreostusega ja ümberkaudsete majade elanikega.“
/nginx/o/2020/08/05/13254660t1h5077.jpg)
Hiis lisas, et niisama nad hoone seintel valgusmängul tulevikus põleda ei lase, kuid kui hoones on midagi toimumas, siis värvitakse valgusrüüsse ka suure spordihoone välisseinad.
Nüüd, mõned kuud hiljem on seisud sellised, et 4. novembril programmeeriti spordihoone fassaadivalgustus ümber. Valgus süttib, kui õues on pimedaks läinud ja kustub õhtul kell 22. Erandiks on endiselt erinevad tähtpäevad ja riigipühad.
Otsus langetati kuna sooviti arvesse võtta spordihoone vahetus läheduses elavate linlaste vajadust öise valgusreostuse vähendamiseks.
Ajutisi valgusmänge on Järvamaal saanud näha haruharva, siinkohal võib meenutada neli aastat tagasi Paide keskväljakul linna sünnipäeval olnud valgusetendust, kus lõuendina kasutati raekoda. Sama lugu on ka püsivalgustusega rajatistega. Sellisid lahendused on väga vähestel avalikel objektidel.
Näiteks 2017. aasta septembris prooviti Järva vallas asuvas Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses esimest korda vaatetorni uut valgustust. Kuudepikkuse tööga tulesärasse ehitud vaatetorn ehk Järvamaa Eiffel troonis asjaosaliste meelest mäel kui kirss tordil.
Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse juhataja Kalju Kertsmik kinnitas toona, et muljed torni tulesära nägemisest on võimsad. «Muljed olid efektsed, isegi ehitajatele, kes aktiivselt kohapeal pilte klõpsisid,» lausus ta. «Teadmiseks, et valgustuses on põhivärve neli ja peamaja arvuti abil saab neid ka omavahel segada ja liikuma panna.»
Vaatetorni valgustus- ja helindusmõte tekkis juba 2012. aastal, mil valmis mäeplaneering. «Algselt mõeldud vineerplaatide juurest LED-valgustuse juurde jõudsime kaks aastat tagasi,» meenutas Kertsmik 2017. aastal..
25 meetrit kõrge vaatetorn pimedal ajal valgustatud olnud keskuse lahtiolekuaegadel ja erilisematel puhkudel.