Koeru ettevõtja toetab kirikute uuendust

Koeru kirik Foto: Dmitri Kotjuh

• Riik peaks kirikuid rohkem toetama
• Ka Järvamaal on kirikuid toetavaid ettevõtjaid
• Kirik pole ainult pühapaik, vaid midagi enamat

Üle paari aasta tegutsenud kirikufond on asunud hoogsalt aitama Eesti pühakodasid. Teiste nimekate annetajate seast leiab ka Järvamaa ettevõtja, tööstusfirma Konesko juhi Mart-Järvo Hirtentreu nime.

Ta ütles, et on ajalooliste objektide taastamisega tegelenud juba 20 aastat ja pälvinud selle eest ka tunnustust.

Hirtentreu sõnas, et mingil põhjusel on see teema talle hingelähedane ja elab justkui oma elu. Peale selle on ta toetanud kodukandi piirkonna elu ja spordialasid, millega isiklikku seost tunneb.

Ajaloolisi ja riikliku kaitse all olevaid kirikuhooneid tuleb Hirtentreu meelest vaadata lahus seal sees tegutsevast kogudusest. «Ilmselt ei muutu usklikule ega ka kontserdikülastajale oluliselt midagi, kui paarisaja-aastase krohvikihi alt puhastatakse välja keskaegne lillornament. Küll on kultuurilisest seisukohast oluline, et me oma arhitektuuri- ja kunstipärandit nõnda väärtustame,» lausus ta.

Just sel põhjusel oleks Hirtentreu ütlust mööda selliste tööde puhul loomulik, et toetus riikliku kaitse all olevate kirikute restaureerimiseks oleks suurem. Restaureerida on kallis ja see on seadusega täpselt reguleeritud.

«Kui kellelgi on kodus välisuks amortiseerunud, siis on sageli lihtsam ja kordades odavam see välja vahetada ja uus osta. Kui ajaloolise kiriku välisuks on amortiseerunud, siis tuleb see restaureerida, mis võib tähendada seda, et kogudusel jääb õpetajale ametiauto ostmata. Nii ei saa ta sõita mööda külasid ja inimesi, kes hoolt ja abi vajavad,» arutles ta.

Mart-Järvo Hirtentreu lisas, et samas käivad sellest riikliku kaitse all olevast uksest sisse ja välja peale usklike ka turistid, jõulukiri­kusse tulijad, kontsertide külastajad ja lihtsalt huvilised, kuid restaureerimise kohustus lasub ainult koguduse liikmete õlgadel.

Seetõttu võiks Hirtentreu meelest küsida, kas selle ukse restaureerimine omab usklikule inimesele usulises mõttes tähendust või on selle restaureerimise nõude pannud peale riik, kellele on oluline ajaloolise pärandi säilitamine. «Kui see on riigi tingimus ja huvi, siis peaks riigil olema ka suurem vastutus ja kohustus,» ütles Hirten­treu.

«Me keegi poleks nõus, kui riik paneks selliseid nõudeid peale rahvamaja huviringides osalejatele või seal kontsertidel käijatele.»

Kuna paljud eestlased ei tunneta kirikutega isiklikku seost, ei kiputa nende korrastuseks ka nii palju raha annetama. Hirtentreu ei usu, et kirikute ilmalikumaks muutumine võiks olukorda kuidagi parandada. Ta leiab, et mõni koht võiks ilmalikus maailmas jääda ka pisut sakraalsemaks ja pühalikumaks.

Kirikukontserdid on juba ammu loomulik asi ja maapiirkondades polegi sageli muid sobivaid ruume, kus kontserte korraldada. Hirtentreu hinnangul läheb kuskilt aga ilmalikkuse ja pühalikkuse piir. «Kalmistutel jalgpalli ei mängita ja rokk-kontserte ei korraldata. Mitmed kirikud on samuti matusepaigad, samuti kohad, kus inimesed on jätnud oma lähedastega hüvasti. Kirikud on ka vaikuse ja süvenemise paigad, mida samuti on teatud inimestele vaja. Järelikult tuleb otsida tasakaalu ilmaliku ja pühaliku vahel,» selgitas ta.

Kirikufond aitab Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul taastada ja hoida kunsti-, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi kirikutes üle Eesti. Hirtentreu ütles, et 14. aprillil alustas fond esimest avalikkusele mõeldud annetuste kogumise kampaaniat «Sajandi pakkumine», millega kogutakse raha Tartu Maarja, Narva Aleksandri, Paldiski Nikolai ja Tõstamaa Maarja kirikule. Annetustest osa läheb raskel ajal inimeste hingehoiutöö korraldamiseks kirikutes.

Hirtentreu lisas, et plaanib kirikufondile teha ettepaneku aidata ka Koeru vana ja väärikat kirikut.

Juulis korraldas kirikufond koos laulja Ott Leplandiga üheksas Eesti kirikus heategevusliku kontsertsarja «Taevas puutub maad». Heategevuslikud piletid maksid 15 eurot, millest 15 protsenti läks kirikufondi ja 10 protsenti kontserdikoha kirikule.

Hirtentreu andmetel on kirikufond aasta esimese kaheksa kuuga kogunud 300 kiriku ja sakraalhoone uuenduseks ja taastamiseks 71 445 eurot. Fondi on suuremate summadega toetanud mitu ettevõtjat, aga ka paar tuhat väikeannetajat, sealhulgas püsiannetajad.

Annetada saab mitmel moel

Kirikufond kogub annetusi veebilehel www.kirikufond.ee. Annetada saab ka lühinumbritel helistades: kui valid 900 0002, annetad 5 eurot, kui valid 900 0003, annetad 10 eurot, kui valid 900 0004, annetad 25 eurot.

Kirikufondi tegevjuht Katri Gailit ütles, et fondile on oodatud annetama mitte ainult kristlased, vaid ka need, keda huvitab ja kõnetab kultuuriväärtuste säilitamine ja hoidmine. «Paljud annetajad tunnevad, et on oma elus sellises etapis, et tahavad niisugusel moel panustada,» märkis ta.

Gailiti ütlust mööda pole kirikud tänapäeval pelgalt pühahooned, vaid pigem nagu muuseum-kontserdisaalid. Kirikus saab mõtiskleda kultuuri ja ajaloo üle. «Me võibolla ei teadvusta seda, aga kirikud on osa meie kultuuriloost. Need on ühed vanimad säilinud arhitektuuriobjektid meie kultuuriruumis mõisate kõrval,» lausus ta. «Kui võtame näiteks Tartu Maarja kiriku, siis meie laulupidu poleks sündinud, kui papa Jannsen ja kamp Eesti mehi poleks seal kokku saanud. Kirikud on hariduse ja kultuuri alged.»

Mis on kirikufond?

Kirikufond (täisnimega SA EELK Toetusfond, www.kirikufond.ee) on asutatud 9. jaanuaril 2018. Fond kogub heategevuslikke annetusi Eesti Evangeelse Luteri Kiriku toetuseks, kirikuhoonete uuenduseks ja korrastuseks, hingehoiuks ja vaimuliku töö tegemiseks.

Fondi nõukokku kuuluvad Jüri Ehasalu, Mart-Järvo Hirtentreu, Heiti Hääl, Väino Kaldoja, Jüri Kraft­, Indrek Laul, Urmas Viilma, Marge Sophie Vinkelberg. Fondi suuremad toetajad on veel ettevõtjad, teiste seas Ahti Aho, Aivar Berzin, Karol Kovanen, Enn Kunila, Tiit Kõuhkna, Indrek Luukas, Janek Mäggi, Parvel Pruunsild, Neinar Seli, Urmas Sõõrumaa ja Neeme Tammis.