/nginx/o/2019/11/10/12728252t1h941d.jpg)
10. novembril tähistatavat mardipäeva teatakse tänapäeval peamiselt mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda.
Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.
Mardid ja Märdid sünnivad kevadel
Mardipäeval on nimepäev Martidel, Märtidel, Martinitel ja Mardidel.
Statistikaameti andmetel on neede nimed eestis läbi aegade küllaltki populaarsed olnud ja on seda ka tänapäeval.
2020. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Martin 6573 mehel. Martin on populaarsuselt 6. mehenimi. Vanim Martin on vanuserühmas 85+, noorim vanuserühmas 0–4.
Martin on keskmiselt 27 aasta vanune (mediaanvanus on 28). Kõige populaarsem on eesnimi Martin vanuserühmas 25–29, kus neid on 10 000 elaniku kohta 109,72.
Kõige rohkem on eesnimega Martin sündinuid märtsis, kokku 649.
Kõige populaarsem on eesnimi Martin Tartu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 56,07.
2020. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Mart 2590 mehel, Mart on populaarsuselt 57. mehenimi.
Vanim Mart on vanuserühmas 85+, noorim vanuserühmas 0–4. Mart on keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus on 49). Kõige populaarsem on eesnimi Mart vanuserühmas 70–74, kus neid on 10 000 elaniku kohta 28,57. Kõige rohkem on eesnimega Mart sündinuid novembris, kokku 402.
Kõige populaarsem on eesnimi Mart Võru maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 30,71.
2020. aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Märt 1227 mehel ning see on populaarsuselt 145. mehenimi. Vanim Märt on vanuserühmas 85+, noorim vanuserühmas 0–4.
Märt on keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus on 40). Kõige populaarsem on eesnimi Märt vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 14,07. Kõige rohkem on eesnimega Märt sündinuid märtsis, kokku 186.
Kõige populaarsem on eesnimi Märt Hiiu maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 19,03.
Kui välitööd tehtud, võis maski ette panna
Mardipäevaks pidid kõik põllutööd lõpetatud olema. Hingedeaja sisse või lõppu jäävat mardipäeva on seostatud surnute mälestamisega, võib-olla seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Mardipäeval kehtis teatud tööde tegemise keeld, eeskätt olid keelatud lina- ja villatööd. Mardipäev lõpetas välitööd ning alustas talviste tubaste tööde perioodi. Vanemas mardipäeva kommete tavas pole kerjamist. Meie esivanemad elasid hingestatud ilmas. Selle tähtpäeva algne mõte oli hingestatud looduse – päikese (taevaisand), maa (maaemand) ja haldjate (mardused) tänamine. Mardisandid olidki nagu kehastunud loodusjõud ja haldjad, kes mardilaupäeval käisid talust talusse, õnnistasid kogu talu ja selle asukaid, et uuel põllumajandusaastal, mis algas kevadel, kõik hästi läheks ning kogusid kokku ohvriannid. Toimetasid need siis suuremasse talusse või kõrtsi, kuhu kogunesid ka kõik annetajad. Seal siis peeti mitu päeva mardipidu.
:format(webp)/nginx/o/2020/11/07/13461466t1h9067.jpg)
Tuntuim mardipäevakomme on mardisantide (st mardikerjuste) ehk martide ringijooksmine, mida tehti mardipäeva eelõhtul. Marti jooksmas ehk mardisandiks käisid algselt noormehed, kes riietusid tumedatesse rõivastesse, kandsid pahupidi pööratud kasukaid, takkudest valehabemeid, rohmakaid maske jm kandjat tundmatuks tegevaid esemeid. Mardisandid moodustasid tihti mardipere isa, ema ja lastega. Kanti ka loomakostüüme – mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardisandid liikusid mardilaupäeva õhtul salgakaupa perest peresse, soovisid vilja- ja karjaõnne ning said vastu kingitusi. Mardipäev oli rohkem põlluviljakusele pühendatud meestepüha, sellele vastav karjaõnne ja naiste püha oli kadripäev.
Mardirituaalil oli üsna kindel ülesehitus ja selle juurde kuulusid pikad regivärsilised laulud. Mardid alustasid ukse taga koputamise ja sissepalumislauluga. Pärast pererahva tervitamist võttis mardiisa kaelakotist peoga viljateri, herneid vms ja "külvas" need viljaloitsu saatel põrandale. Järgnes laste lugemisoskuse ja tüdrukute käsitööde kontrollimine, mõistatused, mängud, martide tantsimine ja muud etteasted. Mardi-isa andis vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis tervist ning edenemist. Järgnes mangumislaul, millega paluti pererahvalt ande: toidukraami, raha, maiustusi jm. Andide saamisele vastati tänulauluga, siis sooviti perele veel vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, kosilase- ja pruudiõnne ning muid häid soove. Lahkumislaulus jäeti pererahvaga jumalaga, sooviti head edenemist ja lubati järgmisel aastal tagasi tulla. Kui marte sisse ei lastud, laulsid nad sajatamislaulu ning võisid pererahva kiusuks ka mitmesuguseid ebameeldivaid tempe teha. Saadud toidukraami ja õllega korraldasid mardisandiks käinud peo; Lääne-Eestis peeti mardipulmasid, mis jäljendasid pulmakombestikku.
Uus aeg, uued kombed
Mardipäeval ja selle tähistamisel on küll sadade aastate pikkune traditsioon, ent tõenäoliselt paneb koroona selllege tavale oma pitseri. Arusaadavatel põhjustel ei soostu praegusel ajal keegi oma elamisse seltskonda võõraid lubama, olgu nendeks tulijateks siis mardisantideks maskeeritud lapsed, kes sel kombel maiustusi lunastamas käivad.
Plaanid tänavu minna marti või katri jooksma? Pane end oma seltskonnaga veebilehel hakkamesantima.ee kirja kuni 30. novembrini, siis on võimalik hiljem kokku lugeda, kui palju sanditajaid tänavu Eestis kokku tuli. Samal lehe kaudu on võimalus omale mardisandid aga ka ukse taha tellida. Ajavahemikul 1.-9. november on võimalus lehelt endale sobiliku mardipere kontaktid leida ja nad küll kutsuda.
/nginx/o/2020/10/28/13440256t1h1246.jpg)
Aktsiooni „Hakkame santima!” algatas 2018. aastal Eesti folkloorinõukogu koostöös rahvakultuuri keskusega. Selle eesmärgiks on populariseerida ning elavdada sanditamistavasid, mis kipuvad globaliseeruvas ja moodsas maailmas üha enam oma tähtsust ja päevakajalisust kaotama. Kuna just mardi- ja kadrisandid on olnud ülemaaliselt tuntud ja ka tänase päevani veel säilinud kombed, ongi ettevõtmine keskendunud just neile kahele sanditamiskombestikule. 2018. aastal olid keskpunktis mardisandid, 2019. aastal kadrisandid ning 2020. aasta on taas mardisantide päralt.
Mardipäeva tavad mujal maailmas
Mardipäev oli enne kalendrimuutust 22. novembril, kuid reformiga sattus suhteliselt lähedale teistele vanadele pühadele. Dionysose, kreeka veinijumala päeva pühitseti 11. novembril, mistõttu mardipäeva seostatakse päris palju joomisega. Väljendid mardinaps ja mardiõlu on tuntud paljudel rahvastel. Vanades puukalendrites on mardipäeva juurde enamasti märgitud ka hani, mida süüakse kõikjal Euroopas, v.a Briti saartel, kus hani kuulub mihklipäeva toitude hulka. Hane rinnaluuga ennustati talve: valge kont tähendas lund, must lumetut talve.
Inglismaal kutsutakse mardipäeva ka kõhuvalupäevaks, sest süüakse ohtralt liha, farmitöölistel on luba külastada sugulasi. Üldiselt tapetigi mardipäeval loomi ja soolati talveks liha. Šotimaal ja Põhja-Inglismaal kutsutakse näiteks nuumhärga ja ka muid mardipäevaks tapetud loomi mart. Inglismaal valmistati veel erilist mardiliha, mida suitsutati kaminakorstnas. Veel tehti verivorsti ehk nn musta mardipudingut. Üldiselt olid kõikjal Euroopas, nagu meilgi, keelatud ketrus- ja villatööd ja väga laialt tuntud mõiste mardisuvi, mis tähistab vaikseid ja päikselisi ilmu. Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega.
Itaalias avatakse mardipäeval koolid, süüakse liha ja mõnel pool küpsekartuleid. Lapsed käivad raha kogumas maiustuste jaoks. Veneetsias on see kohavahetuseks ja kolimiseks sobiv päev. Kreekas algab uus kirikuaasta.
Rootsis valmistatakse mardihani Marten Gas ja pidutsetakse. Hane süüakse ka Saksamaal, kuid seal liigub mõnes paigas ringi ka mardivana (Martinimann, Pelzmärte), kes viib kingitusi. Lapsed laulavad mardilaule, millega palutakse mardivekke (maiustusi) või mardileiba - mehekujulist leiba. Lauldes kantakse tähekujulisi laternaid. Hollandis käivad lapsed sanditamas.
Ameerikas liiguvad laste rongkäigud laternate ja mardilauluga tänavail. Enamasti viivad lasteaiad, koolid või kirikud lapsed organiseeritult tänavaile. Saksa taustaga aladel käiakse vastastikku külas ja maitstakse rohkeid piduroogasid. Paljudes riikides tähistatakse 11. novembril Esimese maailmasõja lõpupäeva kui mälestus- või veteranide päeva (USA, Kanada), see on ka Poola iseseisvuspäev.
Allikad: berta.ee; vikipeedia.ee; hakkamesantima.ee; stat.ee
/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)