Loomad elutoas ehk Kuidas ma hiirtega võitlust pidasin

Hiir. Foto: Shutterstock

Teada on, et jahedamate sügisilmade saabudes lähevad sageli nii maamajades kui ka linnakorterites liikvele hiired, kes asuvad jaheda eest varju otsima. Kui mõni peab seda paratamatuks nähtuseks, siis teises võib seinaääri mööda vudiv näriline tekitada peaaegu südamerabanduse ning paneb mõtlema, kuidas kutsumata külalistest lahti saada.

Võiks arvata, et hiljuti remonditud korteris on kõik avad kinni pahteldatud ja hiired seavad külmade ilmade saabudes sammud maamajade poole või otsivad varju mujalt. Sel sügisel see loogika minu korteris ei kehtinud.

Alguses üritasin salapärased krabinad panna hoogsa kujutlusvõime arvele ja sisendasin endale, et minu korteris ei saa ometi hiiri olla. Sai ju eelmisel sügisel viimasedki seina ääres olevad avad kinni pahteldatud ning pärast seda pole ükski näriline enam mu korterisse nägu näidanud.