Hiljutised Terviseameti andmed näitavad, et viirus levib ka teadaolevatest kolletest väljaspool ja suure osa uute haigestumisjuhtumite puhul pole teada, kust nakkus on saadud. Samuti on suur nende nakatunute osakaal, kel tuntavaid haigusnähte pole. Tartu Ülikooli peremeditsiini professori ja seireuuringu juhi Ruth Kalda sõnul on olukord võrreldes oktoobri algusega, mil toimus seireuuringu viimane etapp, palju muutunud.
„Selleks, et viiruse edasise leviku ohjeldamiseks teadlikumalt meetmeid planeerida, on tarvis saada ülevaade viiruse tegelikust levimusest elanikkonnas. Meie uuring on tähtis ennekõike just viiruse varjatud leviku hindamisel. Esindusliku juhuvalimiga saame tõetruu pildi ka haigustunnusteta nakatunute hulgast, kes perearstide kaudu testima ei jõuaks,“ selgitas Kalda. „Mida suurem on varjatud levik, seda suuremat haiguspuhangut võib lähinädalate jooksul oodata. Haigestunute hulgas võib kahjuks olla aga ka neid, kes põevad haigust raskelt ja satuvad haiglasse,“ lisas Kalda.
Hiljutised Terviseameti andmed näitavad, et viirus levib ka teadaolevatest kolletest väljaspool ja suure osa uute haigestumisjuhtumite puhul pole teada, kust nakkus on saadud.
Neli uuringulainet varasemast suurema valimiga
Seireuuring tehakse neljas etapis. Iga etapi vältel testitakse juhuvalimi põhjal 2400–2500 inimest.
Uuringuvalimisse sattunud inimesel palutakse vastata küsimustikule. Seejärel tuleb anda ninaneeluproov. Seda saab teha erinevate meditsiiniasutuste avalikest testimispunktides, mille tööd koordineerib Medicum. Puudega inimesed, eakad ja teised piiratud liikumisvõimalusega inimesed saavad proovi andmiseks tellida koju testimisbrigaadi. Proovid transpordib Synlab oma Tallinna laborisse, kus neid analüüsitakse. Testitulemustega saab igaüks tutvuda tervise infosüsteemis aadressil digilugu.ee. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.