Eesti elanike usaldus teaduse vastu on väga kõrge

Labor. Foto: Tiit Kändler

Eesti elanike usaldus teaduse vastu on väga kõrge (78%) ja enamik eestlastest peab teadlasi eskpertideks, selgub värskest Eesti Teadusbaromeetri raportist, milles uuriti Eesti inimese isiklikku suhet teadusega ning hinnanguid teaduse seostele ühiskonnaga. Uuringu autorid annavad ka soovitused poliitikutele, teadlastele ja teaduskommunikatsiooniga tegelejatele. 

“Nii kõrge usaldus teaduse ja teadlaste vastu näitab, et Eestis elavad teadususku inimesed,” märkis Eesti Teadusbaromeetri uuringu juhtivautor Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur. Teadusest on kõige rohkem huvitatud mehed, eesti keelt kõnelevad inimesed, alla 65-aastased ning kõrgharidusega, magistri- või doktorikraadiga elanikud. Eesti inimeste huvi teaduse vastu on sarnane Soomega, kuid on kõrgem kui näiteks Rootsis või Šveitsis.

“Huvitav on võrrelda, et Eestis näeb 89 protsenti elanikest teadlasi ekspertidena, kuid näiteks Saksamaal usaldas teadlasi eksperdina vaid 64 protsenti,” kirjeldas üks uuringu autoritest Marju Himma-Kadakas. Tema sõnul tuleb usalduse hoidmisega tegeleda pidevalt: “Teadlased peavad oma nõuannete ja teadmistega ühiskonnaelus pidevalt kaasa rääkima. Seda tuleb teha selgelt ning arusaadavalt ja mõeldes ka neile, kes vajavad vahest lihtsustatud seletamist.” Kuivõrd uuringu tulemused näitavad, et just eakate ja madalama haridustasemega inimeste hulgas esineb usaldamatust ning vähem informeeritust, soovitavad uuringu autorid teadlikult vahendada ja selgitada teadusteemasid näiteks eakatele, võõrkeelsetele ja madalama haridustasemega inimestele.  

Eestis on väga suur toetus ka teaduse finantseerimisele ja teaduspõhisele ühiskonnale. 90 protsenti Eesti elanikest nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu ja 87 protsenti elanikest arvab, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama. Teadlaste abi riigi juhtimisel on juba praegu võrdlemisi suur, kuid 85% Eesti inimestest arvas, et poliitikud peaksid veel rohkem teadlasi kuulama.  

Eestis on väga suur toetus ka teaduse finantseerimisele ja teaduspõhisele ühiskonnale. 90 protsenti Eesti elanikest nõustub, et teadusuuringud on vajalikud, isegi kui neist ei ole kohe otsest kasu ja 87 protsenti elanikest arvab, et riik peaks teadusuuringuid rohkem toetama.

“See tunne, et eestlased on teadususku, oli meil ka varem. Meeldivaks üllatuseks oli nii kõrge teadust toetavate vastanute protsent. Osalt võib seda ehk seletada sellega, et uuring sattus üleilmse pandeemia aega, kus enamiku inimeste pilgud olid pööratud teadlaste poole. Samas näitavad kõik uuringu tulemused, et Eesti elanikud on teaduspõhise ühiskonna kodanikud, kes tahavad rohkem teadlaste tööst teada ja ootavad, et poliitikud ja ametnikud tugineksid teaduslikele tõenditele ning nagu ka autorid soovitustes ütlevad, otsused ja tegevused peavad olema põhjendatult ja läbipaistvalt teaduspõhised,” sedastas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

“Üllatavalt suur osa ehk 42 protsenti inimestest peab meedias olevat teadusteemalise info hulka ebapiisavaks ning suisa 82 protsenti leiab, et teadlased peaksid üldsust oma töö tulemustest senisest enam teavitama. See näitab, et teadlastel, teaduskommunikatsiooniga tegelevatel spetsialistidel ja ajakirjanikel on vaja väga palju tööd teha – Eesti inimesed ootavad teaduskajastusi!” ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik.

Uuringu autorid annavad soovituse toetada teadlasi teaduse kommunikeerimisel nii riiklikult kui ka organisatsiooni tasandil. See tugi võib väljenduda nii kommunikatsioonispetsialistide suuremas panuses, rahas, ajas, tehnilises teenuses jpm. “Üks hea soovitus, millega ülikoolid ja teadusagentuur kindlasti tööle hakkavad on teaduskommunikatsiooni spetsialistide valdkonnaspetsiifiline koolitamine. Parimad kommunikatsioonijuhid on sageli ka vastava teadusvaldkonnaga väga hästi kursis, mistõttu võib olla hea mõte saata kommunikatsiooniinimesed mõneks ajaks teadlaste juurde teadmisi omandama,” sõnas Allik. 

Eesti Teadusbaromeeter (ETb) on teaduspõhiselt välja töötatud ning Eestile kohandatud seirevahend, mis mõõdab Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega. Uuring valmis valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi RITA 4 tegevusena. Projekti eesmärk oli töötada välja metoodika, mis võimaldab Eestit võrrelda ka teiste riikidega ning tugineb osaliselt teiste riikide sarnastel baromeetritel. Projekti raames küsitleti 2020. aasta juulis telefoni teel tuhandet 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku. Küsitlus annab vastused küsimustele, kui oluline on teadus Eesti inimeste silmis, kas igapäevaelu otsuste tegemisel lähtutakse teaduslikest faktidest ja tõenduspõhisusest, kui oluline roll on teadlastel ühiskonnas, kust saadakse teaduse kohta informatsiooni, kas seda on piisavalt ja sobival kujul ning mida teavad Eesti inimesed teadlaste tööst. Küsitlust on plaanis korrata iga viie aasta järel.