Aastaaruanne: Eesti ääremaastub kõikjal peale Harju- ja Tartumaa

Tuleval aastal võib tühjaks jääda veelgi rohkem arstikabinette. Foto: Sander Ilvest

Riigikontrolör Janar Holm andis sel nädalal Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle Riigikontrolli aastaaruande, mis sel aastal keskendub esmatähtsate avalike teenuste tulevikule.

 

Aastaraportis on vaadeldud perearstide, õpetajate, politseinike ning päästjate tööle asumise ja töölt lahkumise dünaamikat, ja jõutud järeldusele, et tuleks ausalt tunnistada: kõikjal riigis ühetaoliselt ja ühtlase kvaliteediga avalike teenuste pakkumine käib meile üle jõu, seda eriti väljaspool Harjumaad ja Tartumaad.

Raport osutab, et täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat, seega tuleb meil reaalusega kohaneda, mitte tegelda enesepettusega. „Avalike teenuste pakkumine ääremaal vajab ümberkorraldusi ja seda nii raha, kuid ennekõike inimeste puuduse tõttu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm aruande põhijäreldusi. „Kui vaatame perearstide, õpetajate, politseinike ja päästjate töökohtade täitmist, on kogu Eesti peale Harju- ja Tartumaa paraku ääremaa rollis – korraga on ohus mitmete esmatähtsate teenuste osutamine. Peame endalt küsima, milline on üldse tulevikus realistlik avalike teenuste osutamise minimaalne tase nendes piirkondades ning kuidas seda tagada. Kusjuures pole hõiskamiseks ega muretuseks põhjust ka Tallinnas ja Tartus ning nende ümbruses.“

Keerukaimas olukorras on Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa. Aruandest selgub, et esmatähtsatest teenustest kõige probleemsem on perearstiabi, sest pensionile siirduvaid perearste on peagi rohkem kui neid, kellega vabad kohad täita. Üha raskem on leida perearsti nimistutele uusi häid arste, luhtunud konkursside arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud neli korda.

Pea pooled perearstidest on 60-aastased või vanemad ehk on kas juba praegu pensioniealised või saavad soovi korral lähemal ajal pensionile minna. Praegu läheb perearst pensionile keskmiselt 67-aastaselt. Näiteks Hiiumaal on kõik perearstid pensioniealised või jõuavad kohe sellesse ikka.

Leidub nimistuid, kus perearstina on tegutsenud juba seitse aastat ajutine asendaja. Residentuuri lõpetajad ei soovi sageli kohe nimistu eest vastutust võtta või töötada Tallinnast ja Tartust eemal.

JÄRVAMAA OSA

Kuigi aruande järgi pole Järvamaal päästjate ja perearstide liigkõrge vanusega justkui probleeme, siis elanike arvult oleme siiski nende maakondade seas, kus rahvaarv kahaneb lähitulevikus kõige rohkem.

Rahvaarv kasvab enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Tartu maakonna rahvaarv püsib samuti väikses kasvutrendis. Kõigis ülejäänud maakondades elanike arv väheneb. Kõige suurem on elanike arvu vähenemine Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas. Kahaneva rahvaarvuga maakondades on elanikkond keskmisest vanem ja neis kujundab rahvastikku peamiselt suremus.

Järgmise kümne aasta jooksul jõuavad pensioniikka enam kui pooled praegused perearstid või on pensionieas juba praegu, kui perearstide vanuseline koosseis oluliselt ei muutu.

Piirkonniti on 60aastaseid ja vanemaid perearste kõige rohkem Hiiu maakonnas (100%). Enamik perearste on üle 60aastased ka Lääne-Viru (68%), Võru (68%), Jõgeva (67%) ja Põlva (60%) maakonnas. Vähem on neid Saare maakonnas (36%), kus leidub perearste igas vanuserühmas (sh ka noori, s.o alla 40aastaseid), ning ka Harju ja Järva maakonnas, mõlemas 39%.

Piirkonniti on kõige rohkem üle 50aastaseid päästjaid Saare (46%) ja Hiiu (48%) maakonnas. Üle 50aastaste päästjate osatähtsus on suur ka Tartu (39%) ja Viljandi (37%) maakonnas. Vanim päästja on praegu 74aastane. Väiksem on 50aastaste ja vanemate osakaal Põhja-Eesti piirkonnas, eriti just Rapla (18%) maakonnas, samuti Järva (23%) ning Pärnu (25%) maakonnas.

Üldhariduskoolides on nappus aineõpetajatest, ennekõike loodus- ja täppisteaduste pedagoogidest. Tihti ei taha pedagoogid väljapoole suuremaid keskusi õpetama minna ja Eesti õpetajatest enam kui kolmandik on üle 55-aastased ehk on praegu pensionieas või jõuavad sinna järgmise kümne aasta jooksul.

Päästjate ja politseinike seas seisab ees pensionile mineku laine ja samal ajal tuleb peale liiga vähe neid, kes sooviks seda tööd teha. Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul lahkub aastani 2030 teenistusest ligikaudu 350–400 politseiametnikku enam, kui neid Sisekaitseakadeemiast juurde tuleb. Tööjõu voolavuse tõttu on peatselt vaja aastas leida juurde enam kui 100 päästjat, kuid inimesi, kes tahavad ja ka sobivad päästjaks, on tööturult võtta poole vähem ehk umbes 50–55 aastas. Seega võib ennustada teravat tööjõupuudust viie kuni kümne aasta pärast, seda eriti päästjate osas.

Riigikontrolör Janar Holm möönab, et väljapääsu sellest olukorrast pole lihtne leida, sest inimeste pärast konkureerivad erinevad sektorid ja välja- ning ümberõpe nõuab aega. Leevendust võib pakkuda kombinatsioon erinevatest sammudest – üks võimalus on luua uusi soodustusi, et meelitada ligi noori või karjääri muuta soovivaid töötajaid ning koolitada järelkasvu. „Mingil määral saab hoida olemasolevaid töötajaid kauem hõives, arendada nende kvalifikatsiooni ja võimaluse korral pakkuda neile tööd teistel ametikohtadel,“ selgitas Holm. „Lisaks saab riik võtta kasutusele mitmesuguseid uuendusi, mida pakub tehniline, tehnoloogiline ja sotsiaalne innovatsioon, et vähendada tööjõuvajadust. Teatud piirini on võimalik suurendada vabatahtlike osakaalu, ent on raske ette kujutada, et tuleks minna harrastusperearsti juurde.“

Samas rõhutas Holm, et samal viisil jätkates kaua välja ei vea. „Tuleb seada teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele realistlikud nõuded, püüdes leida tasakaalu riigi võimaluste ja inimeste ootuste vahel. Kusjuures on võimalik, et need teenusevormid, mida praegu vaadeldakse ajutistena – näiteks distantstunnid koolis, kaugnõustamine perearstiabis jne –, muutuvad osas piirkondades alalisteks. Ja selles tuleks näha ka võimalust, mitte ainult probleemi.“

Aastaraporti täistekst!