Järvamaa doonorid tulid Verekeskusele keerulisel ajal appi

See nädal algas Paide muusika- ja teatrimajas doonoripäevaga. Nagu ikka, vereloovutajatest Järvamaal puudust ei olnud.

 

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonispetsialist Elina Riispapp täpsustas, et siinsel doonoripäeval käis kokku 89 inimest. Verd loovutas 82 doonorit ja kaks inimest olid esmakordsed doonorid,“ lisas ta.

Järgmine ja ühtlasi ka selle aasta viimane Järvamaa doonoripäev on 10. detsembril kl 10.30-15 Türi kultuurikeskuses.

Mõned päevad tagasi andis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus teada, et neil on kriitilise piirini langenud A ja 0 reesusnegatiivse veregrupi varud. Sellega seoses palus verekeskus elanike abi ja ootas kiiresti verd andma just nende veregruppidega doonoreid.

Järgmine ja ühtlasi ka selle aasta viimane Järvamaa doonoripäev on 10. detsembril kl 10.30-15 Türi kultuurikeskuses.

Verekeskuse juhataja Ave Lellepi sõnul oli verekeskuses olukord, kus haiglatele väljastatakse rohkem verd, kui doonorid suudavad annetada. Lisaks peab verekeskus olema valmis erakorralisteks olukordadeks, kus patsiendi elu päästmiseks kulub palju doonorverd. „Verepuudus on meie kõigi ühine mure, sest abivajaja rolli võivad õnnetu juhuse tõttu sattuda meie sõbrad, lähedased või tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda meie elu. Loovutades verd saame anda oma panuse selle jaoks, et Eesti haiglate verevarud oleks piisavad ja abivajajatele tagatud sobiv doonorveri,“ lisas Lellep.

Olgu öeldud, et doonorlus ei ole lubatud neil, kes on viimase 14 päeva jooksul käinud koroonaviiruse riskipiirkonnas või kokku puutunud COVID-19 põdeva haigega.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Meestel peab kahe vereloovutamise vahel olema 60 päeva ja naistel soovitavalt 90 päeva.

Verd andma minnes võta alati kaasa fotoga isikut tõendav dokument. Samuti soovitatakse kaasa võtta doonoritunnistuse (väike punane kaart), mis antakse vereloovutajale kolmandal vereloovutuse korral. Doonoritunnistusele on märgitud inimese veregrupp, doonori kood ja järgmine soovitatav vereloovutuse aeg.

Vereloovutusele eelneval ja samal päeval tuleb tarbida rohkesti mahla või vett ning süüa väherasvast toitu. Enne vereloovutust tuleb kindlasti süüa. Sobivaim aeg vereandmiseks on kaks-kolm tundi pärast söömist.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee. (JT)