„Juhtumid olid ühest küljest sarnased, teisalt täiesti erinevad,“ selgitas ringkonnaprokurör Indrek Kalda. „Mõlemal puhul mindi looma elu kallale haamriga, kuid täiesti erinevatel asjaoludel. Ühel juhul uurisime Kärdlas poodi sattunud metslooma tapmist ja arvestada tuli võimalikku hädaseisundiga. Teisel juhul püüdis eakas ja oma terviseprobleemide pärast mures mees Haapsalus omal käel hukata haigestunud kodulooma. Tõendeid ja asjaolusid kaaludes jõudsid kaks eri prokuröri kummalgi juhul järeldusele, et looma on koheldud lubamatul viisil ja toime on pandud kuritegu.“
Süüdimõistmisel on looma julma kohtlemise eest ette nähtud rahaline karistus või kuni aastane vangistus. Kohtusse siiski kummalgi puhul süüdistust ei saadetud, kahtlustatavatele määrati rahaline kohustus prokuratuuris. „Võttes arvesse kuriteo toimepanemiseni viinud olukorda, kahtlustatavate tausta ja suhtumist, lubab seadus kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõttel lõpetada. Prokuratuur leidiski mõlemal juhul, et kohtulik karistamine pole vajalik ja piisab prokuratuuri seatud rahalisest kohustusest,“ ütles prokurör.
„Kummagi juhtumi puhul pole kahtlustatav varem seadust rikkunud ja on oma tegude tõttu ise tõsiselt kannatanud. Mõlemad mehed on menetluse jooksul jõudnud arusaamisele, et looma selline kohtlemine on lubamatu ning toob kaasa vastutuse,“ selgitas prokurör Indrek Kalda. „Kriminaalkaristusega taotletav eesmärk on seega juba saavutatud ning kohtumenetlus ei ole otstarbekas. Tõenäosus, et kumbki mees paneks toime uue sarnase kuriteo, on olematu,“ ütles prokurör.
Süüdimõistmisel on looma julma kohtlemise eest ette nähtud rahaline karistus või kuni aastane vangistus.