Terviseamet: nii koroonaviirusesse nakatunu kui tema lähikontaktne peaks terviseameti telefonikõneks valmis olema

Lauatelefon. Foto on illustratiivne. Foto: Ain Protsin

Tulenevalt igapäevaste uute SARS-CoV2 nakkusjuhtude arvu kasvust palub terviseamet nii koroonaviiruse testi positiivse tulemusel saanutel kui nakatunu lähikontaktsetel end terviseameti inspektori ehk koroonadetektiivi telefonikõneks ette valmistada.

 

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemetsa sõnul on lisaks kasvavale nakatunute arvule murekohaks ka epidemioloogilise intervjuu kestvus, sest sageli hakkavad inimesed alles terviseameti kõne peale mõtlema, kus ja millal nad nakkusallikaga kokku puutusid. „Näiteks küsime seda, kus ning kelle käest võis inimene viiruse saada. Kindlasti peaksime lisaks potentsiaalse nakkusallika nimele ja sünnipäevale teadma ka seda, kas oletatava nakkusallika COVID-19 diagnoos on laboratoorselt kinnitatud,“ ütles Vaiknemets. „Samuti on vajalik teada seda, kellele nakatunu ise võis viiruse edasi anda ning milliseid kohti ta nakkusohtlikuna külastas.“

Terviseameti epidemioloogilise intervjuu käigus küsib terviseameti küsitleja ka sümptomite ilmnemise kohta, sellisel juhul oleks hea teada haigusnähtude ilmnemise aega. Lisaks küsitakse inimeselt kontaktandmeid ning isolatsioonis viibimise aadressi. Haiglaravil või hooldekodus viibijate puhul soovib terviseamet teada või hooldekodu aadressi.

Viiruse leviku piiramise seisukohalt on oluline teada ka seda, kus inimene õpib või töötab ja kellega tal on olnud potentsiaalselt nakkusohtlikke lähikontakte. „Kui inimene on oma koroonaviiruse testile saanud positiivse tulemuse, tasub juba eelnevalt üle vaadata terviseameti kodulehel olevad epidemioloogilise intervjuu küsimused,“ ütles Vaiknemets,  kelle sõnul suudab õppinud inspektor päevas läbi helistada 9 ja terviseametile appi tulnud inimene 6 nakatunut inimest. Lähikontaktsete puhul on vastavad numbrid 70 ja 45. „Viiruse leviku tõkestamise seisukohalt on oluline, kui nii nakatunu kui lähikontaktne mõtleb läbi vastused olulisematele küsimustele, mida epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks vajame.“

Terviseameti hädaolukorra staabi juht Ragnar Vaiknemetsa sõnul on lisaks kasvavale nakatunute arvule murekohaks ka epidemioloogilise intervjuu kestvus, sest sageli hakkavad inimesed alles terviseameti kõne peale mõtlema, kus ja millal nad nakkusallikaga kokku puutusid.

24. novembri seisuga on terviseameti jälgimisel ligi 26 000 inimest, kellest ligi 3500 on haigestunud.

Epidemioloogilise intervjuu küsimusi saab näha terviseameti kodulehelt.

Vaata ka videomaterjali:

Mida teha, kui COVID-19 proov osutub positiivseks?

Mida teha, kui oled COVID-19 lähikontaktne?