Taotluse võib Keskkonnaametile saata ka postiga või digiallkirjastatult e-kirja teel. „Sel juhul tuleb arvestada, et taotluse esitamise tähtajaks loetakse selle Keskkonnaameti dokumendiregistris registreerimise kuupäeva ja kellaaega. Registreerimise aeg on saatmise ajast kindlasti hilisem,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Kalastuskaardid annab Keskkonnaamet taotluste laekumise ajalises järjekorras. Lubade hulk on veekoguti piiratud.
Enne kalastuskaardi taotlemist tuleb kindlasti üle vaadata, et kohustuslik püügiaruanne oleks esitatud. „Kui aruanne on esitamata, ei saa uut kalastuskaarti taotleda. Lihtsaim viis võlgnevuse kontrollimiseks on teha seda pilet.ee keskkonnas,“ rääkis Aimar Rakko. Vajadusel võib aruande esitamise kohta uurida ka Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialistidelt. Kalastuskaardi taotlemise ja püügiaruande esitamise kohta saab täpsemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.
2021. aastal saab merele, siseveekogudele ja Võrtsjärvele osta võrgupüügiks ainult nädalasi kalastuskaarte. Kuuajased võrguload jäävad esialgu kehtima vaid Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele.
· Kalastuskaarti on vaja nakkevõrguga, õngejadaga, vähinataga, vähimõrraga, kadiskaga, liiviga või kuuritsaga püüdmiseks. Samuti on see nõutud kalastamisel õngpüünistega Endla ja Silma looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja mõnedel lõheliste jõgedel spinningu ja lendõngega püüdmiseks. Silma looduskaitsealale saab luba taotleda vaid internetist.
· Ajutiste püügikitsenduste, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu kohta harrastuskalapüügil 2021. aastal saab pikemalt lugeda vastavast määrusest Riigi Teatajas.
· Vähipüügiks väljastab Keskkonnaamet püügilube alates 1. juulist 2021.