Inimeste tarbimisharjumused on muutunud ettevaatlikumaks

Sularaha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti SKP kahanes statistikaameti andmetel III kvartalis aastavõrdluses 1,9% ja kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 3,3%. 

Selline areng on parem, kui prognooside põhistsenaariumid ette nägid, ja pigem kooskõlas positiivse stsenaariumiga. Eesti SKP langus oli seni avaldatud statistika põhjal Euroopa Liidus kolmandas kvartalis väiksemate seas, aga ei erinenud kuigi palju teiste Põhja-Euroopa riikide näitajatest, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Majanduse arengut mõjutavad jätkuvalt nii viiruse levikut pidurdavad piirangud kui ka paljudes sektorites valitsev ebakindlus. Kevadiste piirangute vähendamine aitas Eesti majandusel III kvartalis kiiresti käivituda. Kiire majandusolukorra paranemine näitab, et viirusekriisil ei pruugi olla majandusele pikaajalist mõju. Samuti toetas majandust see, et sügisel ei kiirustatud uute piirangute seadmisega.

Samas ei mõjuta viirusekriis majandust pelgalt piirangute, vaid ka suurenenud ebakindluse kaudu. Seda näitab majapidamiste tarbimiskorvi muutus: ära ei ole jäetud mitte ainult puhkusereise, vaid on püütud kokku hoida ka edasilükatavate ostude pealt. Näiteks on langenud rõivaste ja jalanõude ning uute autode ostmine. Majanduslike kahjude vähendamiseks ei piisa aga üksnes piirangute vältimisest, vaid ka nakatumine peab olema madal, et inimesed julgeksid majanduselus osaleda.

Selline areng on parem, kui prognooside põhistsenaariumid ette nägid, ja pigem kooskõlas positiivse stsenaariumiga.

Kuigi viirusekriis mõjutab tugevamalt üksikuid harusid, puudutas III kvartali majanduslangus siiski paljusid tegevusalasid. Samas paranes majanduslik olukord enamikus harudes võrreldes II kvartaliga. Viirusega seotud piirangutest kõige otsesemalt mõjutatud majutus- ja toitlustussektori lisandväärtus langes III kvartalis aastavõrdluses ligi veerandi võrra. Peamiselt kaupu eksportiva töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes aga ligi 7%.

Seni on Eesti suutnud pärssida viiruse levikut ilma igapäevaelule karme piiranguid seadmata, vältides sedasi suuremat kahju majandusele. Sügisel mitmes Kesk-Euroopa riigis juhtunu näitab, et õnn võib väga järsult pöörduda. Kevadel kehtestati piirangud märtsis ja aprillis, kui majandusaktiivsus on hooajaliselt keskmisest madalam, detsember on aga paljude harude jaoks väga oluline kuu. Seetõttu võivad tegevuspiirangud detsembris mõjutada ettevõtteid isegi enam kui kevadel.