Kohvipurk – kellele prügi, kellele kogumisväärtusega pakendidisain

Urmas Glase
Copy
Kunda kollektsionääri Karlo Ehvärti (paremal) tuhande kohvipakendi kõrvale tõi paidelane Tiit Kruusmann näituse tarbeks muuseumi ka mõne huvitavama kohvipurgi oma kogust.
Kunda kollektsionääri Karlo Ehvärti (paremal) tuhande kohvipakendi kõrvale tõi paidelane Tiit Kruusmann näituse tarbeks muuseumi ka mõne huvitavama kohvipurgi oma kogust. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Möödunud pühapäeva pärastlõunal ajas Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts muuseumi trepil iidamast-aadamast kohvisamovarile tule alla, et keeta kohvi, nagu seda tehti sajand tagasi.

Inimeste kogunedes kallas muuseumimees XL-mõõtu vändaga kohviveski kolusse kohviube ja keerutas raginal vänta. Kohviteemalise näituse avamise sissejuhatuseks ütles Mülts, et Eestisse jõudis kohvijoomise komme alles 18. sajandil, kui avati esimene kohvik, ning ka siis jäi see pikkadeks aastateks aadlike ja saksa kodanlaste lõbuks.

Muuseumi vitriinis meenutavad tsaariaega Mäo mõisaproua kohvitass ja kannud.

Tagasi üles