Viimaste päevade miinuskraadid on Eesti siseveekogudele tekitanud esimese jääkihi. Päästeamet paneb kõigile südamele, et praegu on jää veel liiga õhuke ning inimest ei kanna.
Praegustes oludes on jääle minek eluohtlik (1)
„Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Esimene jää meelitab sageli ligi lapsi, kes mänguhoos unustavad, et nõrk jää peidab endas suurt ohtu. Arvestada tuleb sellega, et piisavalt tugeva jää tekkimine võtab aega ning nõuab püsivaid miinuskraade. Praegustes oludes jääle minnes võivad tagajärjed olla fataalsed,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Täna õhtuks on juba kogunenud 19 kõnet eri Eesti paigust, kus veel ohtlikult õhukesel jääl on märgatud inimesi. Palun ärge minge jääle, see ei ole piisavalt tugev. Rääkige seda kindlasti kodus oma lastele, et mänguhoos õnnetust ei juhtuks. Kui märkate abivajajat, siis helistage kohe 112.
Päästeamet kutsub ettevaatlikkusele ka kalastajaid. „Sageli ahvatleb esimene jää ka kalastajaid, kuid siingi ei tohi unustada ettevaatlikkust. Ka kalameestel, kes esimesele jääle kipuvad, tuleb oodata, et veekogu kattev jääkaas muutuks piisavalt tugevaks,“ lisas Virkala. Statistika näitab, et viimasel seitsmel aastal on jääl kalastades hukkunud 13 kalapüüdjat.
Jääkattele tohib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama sellega, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub ettevaatlikkusele ka kalastajaid.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib eelkõige lastes tekitada elevust ja uudishimu. Seetõttu palume lapsevanematel rääkida kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida lastel silm peal. Kui märkate hädalist või vajate ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
Kuidas käituda?
· Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragisemine või vajumine, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks heida kohe käpukile ja mine kiiresti tuldud teed pidi tagasi.
· Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja juhtud läbi vajuma, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal aja käed laiali ja kalluta ennast tahapoole. Nii takistad enda üleni vee alla vajumist.
· Mida rutem jääaugust välja saad, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tagasi vinna ennast sinnapoole, kust tulid.
· Jääle pääsenuna rulli ennast või rooma jääaugust eemale. Kaugemal võid püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.