Näitus Järvamaalt pärit ehitusinsenerist pälvis aastapreemia

August Komendant 1981. aastal FOTO: Eesti Arhitektuurimuuseum Foto: EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

Kultuurkapital kuulutas välja arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad ja Carl-Dag Lige kureeritud näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ pälvis näituse aastapreemia. Sellele preemiale nomineeriti kaks näitust, lisaks Komendandi-näitusele ka „Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil“ samuti arhitektuurimuuseumilt.

 

August Komendant (1906–1992) oli Järvamaalt pärit Eesti-Ameerika ehitusinsener, kes koostöös tuntud arhitektide ja inseneridega kavandas mitu 20. sajandi arhitektuurimeistriteost. Tema erialane karjäär vältas üle poole sajandi 1930ndatest 1980ndateni ja kattus ajastuga, mida iseloomustab moderniseerumine, linnastumine ja tehnoloogia kiire areng.

Betoonist sai sel ajal just üldlevinud ehitusmaterjal ning materjal, mida paljud peavad igavaks, külmaks ja kõledaks, oli Carl-Dag Lige sõnul August Komendandi kirg läbi aastakümnete. Ta pani betooni elama moel, mis jättis jälje nii 20. sajandi ehitus- kui ka arhitektuurilukku.

Näituse „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“ meeskonda kuulusid ruumilise kujunduse autorid Tomomi Hayashi, Andrea Ainjärv (HGA), graafiline kujunduse lõi Marje Eelma (Tuumik Stuudio). Näitusel oli palju toetajaid ja kaasamõtlejaid, oluline oli koostöö, põhimõte mis oli oluline ka August Komendandile.

August Komendant (1906–1992) oli Järvamaalt pärit Eesti-Ameerika ehitusinsener, kes koostöös tuntud arhitektide ja inseneridega kavandas mitu 20. sajandi arhitektuurimeistriteost.

Näituse saal oli Tomomi Hayashi sõnul kujundatud arhiivina, kus sai tutvuda ehitusinsener August Komendandi ja arhitektide vahelises koostöös sündinud konstrueeritud maailmaga. Ekspositsioon kulges kronoloogilises järjekorras, algas Eesti perioodist ja Venezuela projektiga lõpetades. Graafilise disaineri Marje Eelma sõnul oli kogu protsess ehe meeskonnatöö, igal inimesel oli oma roll, üksteisega arvestati ning koostöö oli väga tundlik. „Graafilist vormi luues oli eesmärk toetada ja sobituda arhitektuurse lahendusega, samuti võimaldada Komendandi elulool ning töödel olla peaosas ning kuraatori koostatud sisule anda struktureeritud graafiline vorm,“ selgitas Eelma.

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul on järgmisel aastal 30. sünnipäeva tähistaval muuseumil hea meel, et erakordselt laiahaardeine rahvusvaheline projekt on pälvinud suure tunnustuse. „Oleme teeninud oma suurte näitustega juba mitmel korral arhitektuuri sihtkapitali preemia. Nendeks on Oliver Orro kureeritud näitus “Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas” (2016) , Ingrid Ruudi „Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile” (2018), nüüd Komendandi-näitus. Loodame, et see rida jätkub,“ ütles Ojari.