Kas ja kuidas on muutnud koroonakriis Eesti inimeste säästmist?
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
21. detsember 2020, 18:57
/nginx/o/2020/03/17/13013400t1hcc05.jpg)
Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline.
Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas., kirjutab Eesti Panga blogis panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Kui on vähem peresid, kellel raha üle jääb, miks siis hoiused kiiresti kasvavad?
Töö kaotanud või oluliselt kärbitud sissetulekutega inimeste säästmisvõime on tõesti vähenenud. Samal ajal on palju peresid, kelle sissetulekud pole vähenenud, aga kes on lähituleviku suhtes valitseva suure ebakindluse tõttu oma tarbimist vähendanud ehk rohkem säästma hakanud. See on kriisiajale omane käitumine. Lisaks on praeguses kriisis keeruline teatud teenuseid (nt reisimine, meelelahutus) tarbida.
Kui paljudel peredel on finantssääste?
2020. aasta oktoobris oli ligikaudu 78% peredest finantssääste ehk samas suurusjärgus nagu paaril viimasel aastal. Keskmisest rohkem on sääste peredes, kus on kõrgharidusega inimesi ja kaks tulutoojat. Kuigi sääste on pisut rohkemal kui kolmel neljandikul peredest, on säästud enamasti küllaltki väikesed. Positiivne on, et nii nagu viimastel aastatel, pidas ka 2020. aastal enamus ehk 87% inimestest säästmist põhimõtteliselt oluliseks. See loob eelduse säästude kasvuks ka tulevikus.
Loe lisaks siit!