Üle-eelmine aasta isa utsitas naisi verivorstiteole

Järva naiskodukaitsjad võtsid teist korda ette jõuludeks verivorstiteo. Merli Kaas (vasakul) ja Maire Ausin kuulavad eluaeg jõuluvorste meisterdanud Tormi Nugise näpunäiteid. Foto: Urmas Glase

Selmet mõnes kohvikus ühise lõunalaua taga aasta kokkuvõtteks paar tundi mokalaata pidada, ladusid Naiskodukaitse toitlustusgrupi aktiivsemad liikmed ühel jõulukuu argiõhtul Lõõla õppekeskuses potid kuumale pliidirauale ja asusid vaaritama tõsist laari verivorsti, mis maitseks täpselt nii, nagu lapsepõlves vanaema juures jõulu­lauas on ikka olnud.

Järvalased, kes on maakaitsepäeval, Pitka matkal või mõnel muul üritusel sõdurisuppi süüa saanud, teavad neid vorstiteo käsile võtnud suuri kroonukatlaid valitsevaid naisi hästi.

Veel paar-kolm kümnendit tagasi peeti keskmises maaperes pudulojuseid, veristati jõulude eel priskem siga, millest enne lihakeha kirnu löömist valiti mahlasemad praetükid välja. Peast ja kootidest keedeti sülti. Maksapasteedile õige meki saamiseks kallati hakklihamasinast paar korda läbi aetud massi sorts Vana Tallinnat või Belõi Aisti.