Suur kuusk jõudis Paide kesklinna alles nõukogude ajal

Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kaasajal ei kujuta jõuluaega ja aastavahetust ette ilma linnaruumi püstitatud avaliku pühadepuuta. Jõulupuutava pikkuse ja algupära üle vaieldakse. Väljakukuuskede eeskujuks võib pidada saksa käsitööliste ühenduste ehitud pühadepuud, mille kohta pärinevad varasemad teated keskaegsest Tallinnast ja Riiast. Eestlaste traditsioonis on avaliku jõulupuu linnaväljakule paigutamine üsna noor nähtus, muutudes populaarseks lääne kultuuri eeskujul 1930ndatel. Pühadepuu jõudmine Paide keskväljakule võttis aga omajagu aega.

Suure tõenäosusega tunti omaaegse Paide saksa seltskonna kodudes ehitud jõulupuud, mis oli seotud lastele maiustuste ja kingituste jagamisega, juba 18. sajandi lõpus – 19. sajandi alguses.

Seoses jõulude rahusõnumi ja inimarmastuse esiletõusuga hakati baltisaksa ringkondade eestvõttel 19. sajandi keskel korraldama ehitud kuusepuuga jõulupidusid heategevusliku ette­võtmisena ka eestlastele.