"Kahjuks on pürotehniliste toodete müük eraisikute poolt tänavu sotsiaalmeedias üsna aktiivne, kuigi see on keelatud tegevus,” märkis TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa. “Kutsume üles eestlasi teadlikumalt käituma ning mitte ostma pürotehnikat eraisikutelt sotsiaalmeediast, turult või tänavalt, sest tundmatu taustaga pürotehnilised tooted võivad olla vigased ning nende kasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi. Lisaks sellele, et selline müük on seadusega keelatud, ei ole sellisel moel ostetud defektset toodet võimalik ka kuhugi tagastada ning sellisele ostule ei laiene tarbijaõigused."
Ohutu ja nõuetele vastava pürotehnilise toote pakendil on alati vastavusmärgis ehk CE-märgis ning eestikeelne kasutusjuhend. Täna on Eestis kokku 99 pürotehnilise toote käitleja tegevusluba omavat ettevõtet ning vastava loa olemasolu saab kontrollida majandustegevuse registrist.
Igal aastal saab pürotehnilise toote kasutamise tagajärjel viga mitu inimest ning enamasti juhtuvad õnnetused aastavahetusel. Viimaste aastate statistika näitab, et paljud pürotehnilise tootega seotud õnnetused juhtuvad täiskasvanud meestega, kuid viimastel aastatel on kannatada saanud ka lapsed. Seepärast on oluline selgitada lastele pürotehniliste toodetega seotud ohtusid ning ka ise käituda vastutustundlikult. Just sellel põhjusel pöörab amet läheneva aastavahetuse eel tähelepanu asjaolule, et pürotehnika kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.
Kahjuks on pürotehniliste toodete müük eraisikute poolt tänavu sotsiaalmeedias üsna aktiivne, kuigi see on keelatud tegevus.
Teinemaa märkis, et peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks ei toestata toodet enne süütamist vastavalt kasutusjuhendile. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned. Toestamiseks sobivad suuremad kivid või mõned muud raskemad mittesüttivad esemed. “Õnnetus on kerge juhtuma, kui pürotehnilist toodet kasutatakse valesti, näiteks süüdatakse toode liiga lähedal teistele inimestele, autodele, hoonetele ehk ei arvestata ohualaga; süütamisel kummardutakse toote kohale; ei eemalduta piisavalt kaugele pärast süütamist; ei arvestata ilmastikoludega (nt puhub tugev tuul) või lähenetakse liiga vara tootele, mis ei ole süttinud,” loetles ta.