Lelle-Pärnu raudtee läheb remonti

Lelle–Pärnu raudteelõik tehakse Rail Balticu ehitusmaterjali veoks korda. Foto: Ants Liigus

Tänavu algab Lelle-Pärnu raudteelõigu remont, et vedada sellel Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale kiirusega kuni 40 km/h. MKMi tellimusel sõlmis Edelaraudtee lõppenud aasta viimasel päeval lepingu Go Trackiga, kes hakkab remonditöid ellu viima.

„Rail Balticu ehituseks oleme arvestanud väga paljude ehitusmaterjalidega, hinnanguliselt isegi paarsada tuhat rekatäit. Sel aastal saab Lelle-Pärnu raudteelõik kaubarongide liikumiseks korda, et mitte üle koormata niigi tiheda liiklusega maanteed,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Eelmise aasta oktoobris sõlmis MKM Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu võimaldamaks eraomandis oleva raudtee korrastamise RB ehitusmaterjalide etteveoks. Edelaraudtee korraldatud riigihanke tulemusel remondib taristuehitusettevõte Go Track raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani. Remonditöid tehakse 2021. aasta ehitusperioodi jooksul.

Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnul on raudteelõigu sõidukorda viimiseks planeeritud mitmeid erinevaid remonditöid. “Plaanis on välja vahetada praegu kehvas seisukorras olevad liiprid ja ka väike osa rööbastest, lisada killustikku, remontida pöörangud ja ülesõitude katendid ning tööde käigus rekonstrueerida ka Koogiste sild.”

Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama on rööpad, liiprid, aga ka liiv, kruus jms. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla RB lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed.

Ühtlasi on Rail Balticu muldkeha ehituseks kavas mööda raudteed vedada põlevkivi aherainest valmistatud killustikku Ida-Virumaalt. Lisaks RB ehitusmaterjalidele on võimalik mööda raudteed vedada ehitusmaterjale ka muudele objektidele või nende lähedusse, näiteks maanteede ehituseks.

MKM rahastab Lelle-Pärnu remonti Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) 81% ning riigi omafinantseering on 19%. CEF-ist saadud Rail Balticu rahasid võib Eesti kasutada RB ehitamiseks ning ehituse korraldamiseks.