Telekaamerad sattusid Käru ettevõttesse

Siksak brändi taga seisev Traageldaja OÜ juht Heli Sillaots teab oma kogemustes öelda, et ärimaailmas tuleb tarkust üha juurde ammutada. Loorberitele puhkama ei tohi kunagi jääda. Foto: Dmitri Kotjuh

Veel enne jõule käis Kärus tegutsevas ettevõttes OÜ Traageldaja külas TV3 võttegrupp saatest "Naudime Elu".

Traageldaja juht Heli Sillaots on ettevõtte eesotsas trooninud juba 26 aastat, kuid on seda teinud juhuse ja kokkulangemiste tahtel.

Tema tööinimesetee algas õmblejana üle Eesti tegutsenud Lembitu Käru filiaali õmblussalongis. Kui suurettevõte kaotas kõik oma tootmisharud, jäi ta tööta. Parasjagu oli perre laps sündinud ja nii võttis Sillaots mõneks ajaks aja maha.

Kui aeg oli sealmaal, et uuesti tööle asuda, polnud väikeses Kärus kuhugi minna. Sillaots märkis, et õmblusoskus oli tal ju olemas ja nii otsustasid nad sõbrannaga hakata omal käel rõivaid õmblema. Neist said tellimustöid tegevad rätsepad, kuniks Eestisse hakkas massiliselt voolama humanitaarabi ja inimesed ostsid kõik oma rõivad niinimetatud teiseringipoodidest. «Siis polnud oluliselt kallima hinnaga rätsepatööd enam kellelegi tarvis, ainult ettevõtted, kes vajasid kitleid või ühesuguseid töörõivaid, jäid veel klientidena alles,» ütles ta.

Traageldaja juht Heli Sillaots on ettevõtte eesotsas trooninud juba 26 aastat, kuid on seda teinud juhuse ja kokkulangemiste tahtel.

Kummitav töönappus ajendas Sillaotsa maailmas ringi vaatama. «Hakkasin käima Soomes messidel ja uurisin, millisele õmblustööle oleks seal turgu. Selgus, et lasterõivastele. No siis andsime aga tööle pihta ja asi hakkas vahendajate kaudu arenema. Võtsime töötajaidki juurde. Naersime juba, et meie õmmeldud viigipükstes käivad kõik Soome lapsed ringi,» meenutas ta.

Paraku oli töö nii odav, et suurt tulu sellest ei tõusnud. «Tulime ots otsaga kokku ja elasime kuidagi ära. Mõnda aega sellest piisas, kuid hakkasin üha enam tunnetama, et selline rassimine pole jätkusuutlik,» ütles Sillaots.

Rahutu naisehing hakkas muid võimalusi otsima. «Juhus ja õnn viisid mu kokku ühe Soome õmblusfirma juhiga, kes tegeles sisustustekstiilide valmistamisega. Läksin tema juurde 1998. aastal selle valdkonna erisusi õppima. Ta oli mulle mentor. Näitas ära kõik selle ala peensused ja hankis esimese suurema tellimusegi,» lausus ta.

Traageldaja esimene kardinatellimus tuli ühelt Soome hotellilt. «Saime suurepäraselt hakkama ja nii oli mu mentoril julgust minu ettevõtet ka teistele soovitada. Siis hakkas selguma, et ta plaanib oma äri otsi kokku tõmmata ja minu väljaõpetamine oli justkui teatepulga edasiandmine. Olen talle selle eest väga tänulik,» selgitas Sillaots.

Nii hakkasid riburada sisustustekstiilide tellimused suurenema ja väike apteegimaja Kärus jäi Traageldajale väikeseks. Et uues lasteaiahoones oli ruumi üle, koliski Sillaots ettevõtte sinna rendipinnale. «Mäletan, et algul oli sada ruutmeetrit meile justkui tantsusaal. Ruumi oli nii palju, kõik õmblusmasinad mahtusid ära ja puhkeruumigi sai teha,» meenutas ta.

Ettevõtte arengust annab Heli Sillaotsa meelest aimu seegi, et sellessamas majas on nad nüüd tegutsenud 21 aastat. Tootmine on enda alla võtnud kogu suure hoone, kus ühes tiivas on raamatukogu ja vallavalitsuse ametniku kabinet ning ettevõte on maja täieõiguslik omanik.

2000. aastate algul andiski Sillaotsa firmale suure tõuke just kõigi võimaluste maana tundunud Soome. «Saime ühe väga maineka sisustussalongi tellimuse, kelle kliendid olid uhked hotellid, saatkonnad ja esindused. Kui olime oma headust näidanud, tuli sealtkaudu veel mitu tellimust. Aastatel 2003–2008 läks äri mühinal ülesmäge,» ütles ta.

Töötajate arv suurenes viielt inimeselt 17 inimesele ning masinaid, mille taga tekstiiltooteid õmmeldi, tuli aina juurde osta.

Seda, et meedial on suur jõud, tunnetas Sillaots tollal selgesti. «Meist kui maineka sisustussalongile tööde tegijast kirjutas loo Kauppalehti ning pärast seda olime nii kuulsad, et meie teenuseid tahtsid osta Soomes nii sisekujundajad, salongid kui ka teised sisustusega tegelevad ettevõtted,» lausus Sillaots.

Huvitava otsa sai Traageldaja ka ühelt väliseestlaselt, kes pakkus õmmelda jahtidele ja väikelaevadele tekstiilsisustust. «Võtsime ka selle töö vastu ja täitsime usinalt tellimusi,» sõnas ta.

2004. aastal lõi Sillaots käed ühe Soome suurima vooditehasega, kellega on teinud koostööd juba 16 aastat. «Nende tellimused moodustavad veel praegugi meie toodangust 45 protsenti, aga kui kunagi alustasime, oli see protsent 70,» selgitas ta. «Valmistame neile absoluutselt kõike, mis voodite ja hea unega seostub: voodipesu, madratsikatteid, päevatekke ja kõike-kõike muud.»

Sillaots selgitas, et selle ettevõtte toodangu osa on ta aja jooksul teadlikult vähendanud. «Olen õppinud, et ühest firmast pole hea nii suures osas sõltuda ja riske tuleb hajutada,» põhjendas ta.

Just seetõttu teebki Traageldaja suurtellimuste kõrval väiksemaid töid Tallinna salongidele, hotellidele ja laevafirmadele. Ära pole nad unustanud ka ilumeelega erakliente, kes soovivad kodusid kaunistada.

Äritõed on Heli Sillaots selgeks saanud arvukatel koolitustel ja seminaridel. «Ma pole kunagi unistanud ettevõtjaks saamisest, kuid elu sundis mind selleks. Et olla edukas ja viia ettevõtet edasi, tundsin kohustust õppida ja areneda,» lausus ta.

Esialgu tundis Sillaots end suurte ja tähtsate ärimeeste keskel väikse ja tühisena. «Mitte selle pärast, et olen naine, vaid pigem seetõttu, et tulen sellisest väiksest kohast nagu Käru,» märkis ta.

Mida aeg edasi, seda suuremat austust Heli Sillaots ärinaisena meeste silmis pälvis. Nüüd tunnustatakse tema tootemarki Siksak ja ettevõtet juba vägagi laialdaselt.

Ometi on Sillaotsal tulnud oma karjääri jooksul puutuda kokku ka pahatahtlike ärimeestega. «Üks neist tahtis nii kangesti minu firmat üle võtta, et rajas suures vihas Kärusse konkureeriva õmblusfirma, kuid kõrbes sellega üsna kiiresti,» ütles ta. Õnneks on selline näide pigem erandlik ja valdavalt on Sillaots kohanud oma teel ikka heatahtlikke inimesi.

Mida aeg edasi, seda kindlamana Sillaots end äris tundis. «Ma pole viimased 15 aastat kindlasti tööst puudust tundnud ning olen oma firmat juhtinud naiseliku vaistu usaldades. Ma ei saa öelda, et see oleks olnud lust ja lillepidu, kuid olen koos oma tublide töötajatega hakkama saanud,» lausus ta.

Naise ja ema roll pole talle kunagi ettevõtte juhtimisel takistuseks kujunenud. «Algusaastail oli mu mees Soomes tööl. Pidin lapse kasvatamise ja tööga ise toime tulema, kuid õnneks oli sel ajal mulle suureks abiks minu ema. Nüüd on mees juba ammu Eestis tagasi ja töötab minu firmas,» ütles ta.

Kuna omal ajal sai Sillaotsa ettevõte tuule tiibadesse kogenud nõustaja toel, siis on ta ka ise mitmele alustavale ettevõtjale nõu andnud. «Ma leian, et alustavad ettevõtjad ei pea kolistama samu ämbreid mööda, mis meie omal ajal, ning vajavad kauem tegutsenud ettevõtjatelt praktilist ja asjalikku nõu. Just seda ongi programm, milles olen kaasa löönud, pakkunud,» selgitas ta.

Heli Sillaots ütles, et näeb rõõmuga, kuidas tema toetatud ettevõtetel läheb aina paremini ja veel nüüdki, kus aastane mentorlus on läbi, helistavad nad ja küsivad ühe ja teise asja kohta juhtnööre. «Sellist abi on rõõm jagada,» sõnas ta.

Raplamaa ettevõtlike naiste ühenduse liikmena on Heli Sillaots näinud, et naisettevõtjad on vägagi sihikindlad, kaalutlevad, abivalmid ja töökad. «Usun, et just need omadused hoiavad naiste juhitavaid ettevõtteid arengus,» sõnas ta.

Sillaotsa meelest vajavad naised ettevõtlusega alustamisel üksnes kindlat tuge ja praktilist abikätt. «Ehk peakski naisettevõtjatele olema mentorlusprogrammid, mille najal on lihtsam edasi minna,» ütles ta. «Kui naised juba äris hoo üles võtavad, ei pidurda neid naljalt miski.»